Hüvitis ajab sõjaohvrid tülli

Eile kohtusid Kuressaare linnavalitsuse, Eesti Veevärgi ja töid tegeva Keskkonnaehituse esindajad veepuhastusjaamas Kullimäel, kinnitamaks puhastusseadmete ümberehitustöö lõppemist ja montaazhitööde algust.
“Oleme jõudnud üldehitustöödega sellisesse seisu, et saame hakata elektriautomaatikatöödega pihta ning seadmeid installeerima,” ütles Eesti Veevärgi projektijuht Ain Kivi. Puhastusseadmed peavad minema käiku tuleva aasta jaanuaris, leping lõpeb sellega, et uus puhastusprotsess on käimas, selgitas Kivi. “Ohtu, et see võiks teisiti minna, pole,” kinnitas ta. “Oleme graafikus.”
Töid teostava Keskkonnaehituse, AS FKSM-i tütarettevõtte direktor Ilmari Kuusaru ütles, et kuna tegemist on olemasolevale vanale jaamale uue külgepookimisega, võib ette tulla mõningaid töiseid probleeme, kuid kõik need lahendatakse. “Ekvaator on ületatud ning algab seadmete paigaldus,” kinnitas ta tööde ajakohast jätkumist.
Füüsiliselt saab objekt valmis varem, kui tähtaeg jaanuaris 2001 ette näeb, kuid käivitusprotsess võtab aega, kuni reovesi saavutab nõutud puhtusastme, selgitas Kuusaru.
Linnapea Jaanus Tamkivi sõnul on sellistele projektidele iseloomulik, et rahvas ei märka tehtavaid suuri töid ja investeeringuid. “Asjad läheksid nagu iseenesest, aga tegelikult ei lähe. Tähele pannakse ainult seda, kui midagi ei tööta,” rääkis Tamkivi. Uute puhastusseadmete ehitamine on linnale äärmiselt oluline, keskkond peab olema puhas, rõhutas linnapea.
Seadmete uuendamise projekt sai alguse 1997. aasta mais, kui Euroopa Liit eraldas raha keskkonnaobjektidele. Lisaks Kuressaarele saavad uued puhastusseadmed ka Pärnu ja Valga. Kogu projekti maksumus on 60 miljonit krooni, millest Kuressaarele eraldati 20 miljonit. Valga sai 24 ja Pärnu 16 miljonit.
Lepingule, mis pani alguse nn. kolme linna veepuhastusprojektile, kirjutati alla möödunud aasta augustis. Ehitustega alustati talvel. Pärnus on tööd lõpujärgus, Valgas alles nurgakivi -panemise tasemel.
Kuressaarele antud raha hõlmab projektijuht Ain Kivi sõnul kogu puhasti ehitust: projekteerimist, üldehitustöid, seadmeid, seadmete paigaldust, automaatikatöid, elektritöid. Lähtume oma töös Euroopa Liidu normidest ja kehtima hakkavast reoveekasutusseadusest, ütles Kivi.