Koolijuhid: edu on koostöö tulemus

Kuressaare gümnaasiumi direktori Toomas Takkise sõnul on KG lõpetajate riigieksamite tulemused võrreldes mullustega paranenud. “SÜG on parem teatud aladel, teatud aladel oleme jälle meie. Eks me nii vaikselt siin rammu katsume,” ütles Takkis ja tõdes, et tegelikult teevad kaks kooli omavahel tõhusat koostööd. “Käime tihedasti läbi ja oleme väga head koostööpartnerid. Koolitame õpetajaid koos ja käime juhtkondadega läbi. Võib-olla selle varjust tasubki otsida meie linna koolide häid tulemusi,” avaldas ta.
SÜGi direktor Viljar Aro möönis, et KG on viimaste aastatega riigieksamite tulemustes tõesti edusamme teinud. “Ajalugu oli meil möödunud aastal kõige viletsam aine, see on suhteliselt tõusnud ja KGst jäime maha vaid 0,03 punktiga. Matemaatikas on meil oluline langus: mullu oli see meil üks paremaid aineid, sel aastal üks viletsamaid. Oleme umbes selles kohas, kus varemgi olime, aga nad on meile nagu tibakene lähemale tulnud, ” sõnas ta.
See ei ole tema meelest aga sugugi halb näitaja: “Eks me kõik tahame, et Saaremaa lapsed saaksid hea hariduse, ükskõik, mis koolis nad ka ei õpiks. Ja panin tähele, et Saaremaa paistis riigieksamite tulemusi vaadates ka haridusosakondade arvestuses täiesti silma, kui muidugi mitte arvestada Tallinna ja Tartut.”
Aro peab kõige tähtsamaks heade tulemuste põhjuseks häid õpetajaid. “Nagu Lenin ütles: “Kaader otsustab kõik.” See tähendab, et õpetaja on ikka A ja O, vaatamata sellele, kui tugevad õpilased koolis ka ei õpiks.”
Takkise sõnul on KG edu saladuseks samuti tublid õpetajad ja hakkajad õpilased. “Meie koolil on kuus õppesuunda, mille hulgast 11. ja 12. klasside õpilased on valinud vastavalt oma huvialadele ja soovile meelepärase. Igas õppesuunas on teatud aineid rohkem, nii et iga õpilane spetsialiseerub vastavalt sellele, mis eriala ta kõrgkoolis edasi õppida kavatseb,” selgitas ta.
Loota, et riigieksamitulemuste keskmine kunagi 100 punkti lähedale jõuab, on KG ja SÜGi suurustes koolides kaunis utoopiline, arvas Aro. “Kui lõpetajaid oleks 20, siis oleks see ehk mõeldav, aga pole normaalne, et kooli lõpetaks näiteks sada tipp-matemaatikut. Lapse arengu jaoks on pealegi vaja huvide mitmekesisust, spordi- ja muusikakoole, huviringe,” sõnas Aro.
Samas peab Aro koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeritta seadmist kaunis meelevaldseks ja mõttetuks ürituseks. “Selline järjestus ei anna tegelikult mingit pilti sellest, milline koolide tase mingis aines tegelikult on. Emakeel ja inglise keel ehk on ainukesena sellised ained, mille põhjal võiks mingeid järeldusi teha,” lausus ta.