Kasvas kuritegude ja nende avastamiste arv

Kui mullu esimese kuue kuuga registreeris politsei Saare maakonnas 156 kuritegu, siis tänavu tähendati neid üles 205. Kahanes raskete isikuvastaste kuritegude arv, mida politsei registreeris mullu esimesel poolaastal viis, tänavu aga kaks.
205-st juhtumist lõviosa olid varavastased kuriteod, neist 143 võõra vara salajased vargused.
Arvukuselt järgnesid avaliku korra vastu suunatud kuriteod. “Neist enamuse, 20, andis teistkordselt aasta jooksul roolis joobes olnud juhtide tabamine,” rääkis Meie Maale Saare politsei kriminaalosakonna komissari kt, prefekti ülesandeid täitev Priit Heinsoo. “Kuritegude arvu suurenemises on oma osa just sellel, et taolisi juhte karistati varem halduskorras, käesolevast aastast aga kriminaalkorras,” põhjendas ta.
Registreeritud kuritegude arvu suurenemise teise põhjusena tõi Heinsoo elanikkonna usalduse kasvu politsei suhtes. “Meile antakse rohkem teada ka väikestest asjadest, millele varem ei pööratud erilist tähelepanu. Arvati, et politsei ei võta niikuinii midagi ette,” märkis Heinsoo.
Tänavu esimesel poolaastal toimetati Saare politseisse erinevatel põhjustel 533 inimest, neist toodi kainenemisele 349, haldusaresti aga kandis 49 isikut. Möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul viibis kainenemisel 313 inimest.
Lõviosa õiguse-rikkujaist saarlased Heinsoo sõnul oli valdav enamus õiguserikkujaist Saare maakonna elanikud. Alaealised panid toime 18 õigusrikkumist, millest suurema osa moodustavad avaliku korra rikkumised ja pisivargused. “See arv on üsna väike ja ehk mängib siin oma rolli noorsoopolitsei tegevus ja alaealiste alkoholitarbimise ohjeldamine,” leidis Heinsoo.
“Jalgrattavargused on ikka olnud üks meie valupunkte ja jääb probleemiks vist edaspidigi,” märkis Heinsoo. “Meie inimesed ise käituvad oma varaga väga lohakalt – jalgrattaid pahatihti ei lukustata, jäetakse kurikaeltele kättesaadavatesse kohtadesse ahvatluseks,” tõdes komissar. “Rataste leidmine nõuab aga politseilt suurt tööd ja veidi head õnne. Siiski oleme sel aastal päris palju varastatud rattaid tagasi saanud ning teinud kindlaks mitmeid rattavargaid ja varaste gruppe.”
Vaatamata registreeritud kuritegude arvu suurenemisele, kasvas siiski ka avastatud kuritegude arv – mullu esimesel poolaastal avastas politsei 82, tänavu aga 97 kuritegu.
“Politsei teeb oma tööd hästi,” põhjendas Heinsoo kuritegude avastamise kasvu.
Tema sõnul on pärast politseinike arvu vähenemist ka üldine töökorraldus prefektuuris muutunud. “Püüame anda endast maksimumi, muuta oma tööd efektiivsemaks,” lausus Heinsoo.
Tema hinnangul on linna turvalisuse tagamises ja õiguserikkumiste avastamises olulist rolli mänginud ka Kuressaare jalgsipatrullid, samuti turvakaamera, mille abil on politsei fikseerinud 23 õiguserikkumist ja teinud kümneid tähelepanekuid.
Heinsoo peab kuritegude avastamisel ja ärahoidmisel tähtsaks ka inimeste endi aktiivsust ja reageerimisoskust. “Saaremaal on naabrivalve toiminud iidsetest aegadest, eraldi projekti selleks vaja teha ei ole,” leidis Priit Heinsoo. “Siin väikeses kohas on ühtne elanikkond, naaber hoiab naabril ikka silma peal.”
“Oleme ka seda meelt, et politsei pole tänapäeval pelgalt karistusasutus, vaid pigem õiguskorrateenuse pakkuja ning peaks suutma orienteeruda elanikkonna vajadustele, ootustele ja lootustele,” ütles Heinsoo. “Hea, kui ühel päeval saaks öelda, et Saaremaa on väga turvaline koht.”