Rahapuuduses vaevlev Kuressaare kuurhoone avatud 12 kuud aastas

“Suviti suuri muresid ei ole, aga kuurhoonele aastaringset rakendust otsida on tõsine probleem,” märkis Kuressaare kuurhoone projektijuht Arvo Ader. “Majanduslikult oleks mõttekas seda lahti hoida ainult neli kuud aastas.”
Ader tõi näiteks Haapsalu kuurhoone, mis on avatud vaid 15. maist 15. augustini.
“12 lahtiolekukuuga on siin eksperimenteeritud küll ja proovitud peaaegu kõike. Inimene, kes leiutab mingi imenipi, kuidas aastaringselt töötav kuurhoone ots otsaga kokku tuleks ja isegi kasumit teeniks, võiks lausa preemia saada,” rääkis Ader.
Tema sõnul ole siiski plaanis kuurhoonet sügiseks-talveks kinni panna. “Päris kindlasti mitte,” lubas Ader. “Peame vaatama tulevikku. Kui puhkeala ja sanatoorium valmis saavad ning rohkem rahvast liikuma hakkab, lähevad asjad kindlasti paremuse poole.”
Aderi sõnul iseloomustab mais-juunis kuurhoones peetud kontserte siiski publikupuudus. “Ehk on selles süüdi ka kehvad ilmad, aga tänavu ületab pakkumine nõudluse lausa mitmekordselt,” rääkis Ader. “Isegi tuntud esinejad mandrilt peavad siin üles astudes võtma osa riskist enda kanda – päris palka me neile ju maksta ei saa.”
“Kahjumit toodab ka teatri- ja kinosaal,” nentis Ader. Tema hinnangul oleks otstarbekas luua saali majandamiseks mittetulundusühing, et saali rahastataks riiklikest ja omavalitsuse vahenditest nagu kultuurikeskust ja teatrimajagi. “See on lihtsalt üks võimalus ja mõttekäik, mida pikemalt arutatud pole,” märkis Ader.
Filme kuursaalis vähemalt lähiaastail näitama ei hakata. “Kino on juba läbi mängitud idee ja majanduslikus mõttes täielik fiasko,” ütles Ader. “Siiski võib kunagi tulla aeg, mis rahva taas kinno toob ja filmide näitamine jälle mõttekas on.”