EELK Konsistooriumi arhivaari, kunstiajaloolase Sirje Simsoni sõnul on sellised ürikud pea kõikide kirikute tornimunades ja et selline dokument leiti, on lausa ootuspärane. Tavaliselt on seal kirjas ehitusandmed ja nii tõenäoliselt ka Ruhnu kirikust leitul, rääkis Simson Meie Maale.
Tombuks muutunud paberitelt ei õnnestunud kohapeal midagi välja lugeda. Simsoni hinnangul on sellised leiud küll väga huvitavad ning põhimõtteliselt võimalik jäänused paberiks taastada ja võib-olla isegi loetavaks muuta, kuid nende väärtus ei ole selline, et seda peaks tingimata tegema. Ruhnu Magdaleena kivist kiriku valmimisaasta 1912 on selleks liiga varajane. Ka puudub Simsoni sõnul taastamise jaoks raha.
Simsoni sõnul on märksa olulisem leida toetust kiriku enda ennistamiseks. Praegu teeb AS Karmel ehitustöid ainult osaliselt tasustatuna Ruhnu kogudusele vastu tulles ja heast tahtest.
Leiuni viinud Magda-leena kiriku torni remondi hädavajalikkus selgus piksekaitsete paigaldamisel. Torni tippu kaitsva muna sees olevate aukude kaudu voolas kirikutorni vesi ja niiskus muutis torni puidust seinad pehkinuks. Eemaldatud tornimunast leitigi ajalooline ürik. Augud tekkisid tinast munasse vintpüssi kuulidega läbilaskmisest.
Aastal 1644 ehitatud Ruhnu puukirik on üks vanemaid Eesti puitehitisi ja Eesti vanim puust pühakoda. Kiriku barokkstiilis torn valmis 1755. Kivikirik vana puukiriku kõrval on ehitatud aastal 1912.
Ruhnu kivikiriku tornist leiti ajalooline ürik
0 Kommentaari
