Reisifirmad kritiseerivadlaevakoha ettetellimistasu

Tihti parvlaeval turismibussidele kohti broneeriva reisifirma Arensburg Reisid juhataja Margus Mölder ütles, et kui reisifirma broneerib näiteks Soome või Rootsi sõitvatel parvlaevadel bussikoha, saab ta laevafirmalt piletimüügi arvelt hoopis komisjonitasu, sest aitas ka laevafirmale kliente leida.
“Paraku läheb meil kõik ühte väravasse ning komisjonitasu saamise asemel tuleb meil veel ka broneering kinni maksta,” sõnas Mölder. “Praamipileti hinna kujunemine ei vasta ühelegi eurostandardile. Kuna laevakompanii saab riigilt dotatsiooni, pole neil ka mõttelaadi, et midagi parandada.”
Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk sõnas, et firmal pole õigust soodustusi teha, sest piletihinna määrab riik. “Kui teede- ja sideministeerium annab välja määruse, et soodustust on võimalik teha, siis saame seda teha, vastasel juhul mitte,” ütles Rihvk.
Reisibüroo Mere reisikorraldaja Rutt Kõu tõdes, et ettetellimistasu on paratamatus, sest laevakompanii ei ole valmis selle võtmist lõpetama. “Kuigi reisifirmad on sel teemal laevakompaniiga ühendust võtnud, on kompanii muutusest keeldunud,” sõnas Kõu. Tema sõnul maksab broneerimistasu kinni reisifirma klient.
Saaremaa Laevakompanii andmeil toob broneerimistasu neile aastas sisse umbes kaks miljonit krooni.
Laevakompanii monopoli vastu olev Reformierakonna liige Meelis Atonen lausus, et broneerimistasu kasutamise ja suuruse üle puudub ülevaade.
“Broneerimine on selge kasum ning seetõttu on laevakompanii huvitatud praeguse olukorra säilitamisest,” ütles Atonen.
Atoneni sõnul soodustaks broneerimise kaotamine praamijärjekordade kadumist, sest reisijad ei pea seisma järjekorras, vaid saavad osta pileti neile sobivale praamile. Praegu broneerib Saaremaa Laevakompanii Saaremaale sõitvast praamist 50 ning Hiiumaale sõitvast praamist 70 protsenti.
“Lahendus järjekordade kaotamiseks on ka konkurendi tekkimine samadele liinidele,” sõnas Atonen.
Tõnis Rihvk sõnas, et seni on kaalutud kahte piletimüügivarianti. Esimese variandi kohaselt seisaksid reisijad järjekorras, teise variandi kohaselt oleksid kõik praamikohad broneeritud.
“Oleme ehitanud nurina vältimiseks kiriku keset küla, kus kasutusel on mõlemad variandid,” sõnas Rihvk. “Usun, et ka reisijatel on soodsam, kui pool praami on broneeritud ning ülejäänud kohad saavad endale vabas järjekorras seisjad.”