Erakliinik Hanvar soovib linnalt rendivabastust

Kauba 19 hoones tegutsev erakliinik Hanvar palub kuni ruumide erastamiseni vabastada ettevõte igakuisest rendimaksest, arvestades rendivabastuse maha kliiniku poolt ruumidele tehtud kapitaalremondi summast.
AS Hanvar rendileping Kauba 19 ruumidele kehtib 2007. aastani ning vastavalt hiljutisele seadusemuudatusele ei ole linnal enne rendilepingu lõppemist õigus ruume erastada.
Hanvari taotluses tugineb ruumide rentija omaaegse linnavarade ameti kooskõlastusele, mis lubab hoone parendamiseks tehtud kulutused hüvitada.
Oma istungil Hanvari taotlust vaaginud linnavalitsus leidis, et enne otsustamist tuleb selgeks teha, millised tööd on aidanud kaasa hoone säilitamisele ja millised on tehtud pelgalt kliiniku vajadusi arvestades. Hanvar on esitanud linnale ka koondi kviitungitest ruumide parendamiseks tehtud tööde kohta. “Ma usun seda, aga ma tahan kontrollida,” ütles linnavalitsuse erastamisnõunik Margo Sooäär.
Sooäär avaldas arvamust, et toonase linnavarade ameti kooskõlastus ei ole linnale siiski üks-üheselt siduv ning on ka vaieldav, kas linnavarade ameti kui rendileandja võetud kooskõlastus on linnavolikogule kui omanikule kohustuslik. Lisaks on Sooääre hinnangul küsitav, kas linnavarade ameti kui linnavalitsuse ühe struktuuriüksuse juhil Tiit Villigul oli volitusi võtta linnale enam kui 400 000 krooni eest rahalisi kohustusi.
Erastamistingimused on rentnikule karmid
Linnavalitsuse omandiosakonna endine juhataja Arvo Ader ütles Meie Maale, et eelmise linnavalitsuse ajal oli päevakorral Kauba 19 mitteeluruumide erastamine, kuid erastamiseni ei jõutud, sest rentnikku (Hanvarit) ei rahuldanud erastamistingimused.
Seaduses ette nähtud erastamistingimuste kohaselt ei sõltu erastamisele kuuluvate mitteeluruumide müügihind karvavõrdki sellest, kas linn või rentnik on selle parendamiseks raha kulutanud. Enampakkumise alghind tuletatakse Sooääre sõnul kindla reegli järgi: 1000 krooni ruutmeeter korrutatuna asukoha koefitsiendiga.
Seega võidakse miljonite eest remonditud ruumid erastada enampakkumisel kellelegi teisele ja seda remondikuludest sootuks odavama hinnaga. “Need investeeringud ei ole absoluutselt kaitstud,” ütles Margo Sooäär, kelle sõnul on mitteeluruumide erastamise seadus jooksnud ummikusse ja praegu on menetluses selle muutmine.
Linnale on kasulik rentida
Sooääre sõnul on mitteeluruumide erastamine mitmel pool takerdunud, sest erinevalt ruumide rentimisest saavad kohalikud omavalitsused ruumide müügist endale vaid summa, mis läheb erastamiskulude katteks. “Põhimõte on, et loll müüb ja kaval rendib,” märkis Sooäär.
Samas tekib küsimus, miks peaks omavalitsus võtma rentniku tehtud remondikulud enda kanda, kui müügitulu kasseerib endale riik. “Rentnikul tuleb arvestada, et ta ei saa kunagi tagasi seda hullu raha, mis ta on matnud, sest seadus ütleb, et see pole tähtis,” sõnas Sooäär.
Margo Sooääre andmetel rendib Hanvar linnalt 108 m² pinda, mille eest tasub igas kuus 3800 krooni renti.
Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treieli sõnul ei tekitaks Hanvarile rendisoodustuse tegemine linnaeelarvele probleeme.
Eelarves on renditulust ette nähtud 2,3 miljonit krooni, kuid arvestades pidevaid muutusi rendisuhetes võib see summa alatasa kõikuda.
Siiani ei ole Kuressaare linnavalitsus kedagi rendi maksmisest täielikult vabastanud, kuid rentniku tehtud kulutusi on arvestatud rendi suuruse määramisel.