Naabri koera vikatiga hukanult nõutakse valuraha

Veidi rohkem kui aastaseks elanud Laki-nimeline laika leidis oma otsa 13. mai öösel, kui ta end Nasva külla ehitatava maja hoovist koerteaiast välja murdis ja üritas koos teise koeraga 200 meetri kaugusel elavate naabrite kodujäneseid murda. Küülikuid ei jõudnud loomad murda, sest naabrite koera haukumise peale ärkas pererahvas üles.
Selle asemel, et koerale kaikaga õpetust jagada, võttis naabrite Kuressaares lasteaiakasvatajana töötav minia vikati ja ajas sellega relvastatult looma jänesepuurist umbes 30 m kaugusele aianurka tupikusse. “Meil poleks mitte midagi selle vastu, kui ta oleks koera hirmutanud ja mõne ettejuhtuva puujurakaga talle pihta löönud,” rääkis Laki perenaine Heivi Sai. “Aga niiviisi vikatiga lausa lõigata loom surnuks – see on täiesti sadistlik.”
“Koer ilmselt ei jaksanud enam üle aia hüpata ja ta lõi loomal külje vikatiga maha. Soolikad ja kõik olid väljas,” kirjeldas looma järgmisel päeval näinud Heivi Sai. “Ma käisin veel hiljem nende käest küsimas, et miks te meie koera tapsite. Siis tapja naeris, et miks ta ei võinud seda teha. Ja ise on lasteaiakasvataja.”
Heivi Saia hinnangul pääses koos Lakiga olnud koer surmast, kuna suutis kasvult suuremana üle aia hüpata ja vikati eest pageda. Järgmise päeva hommikul kutsus jäneste omanik kohale politsei ja teavitas juhtunust koera omanikke. Politsei määras Laki omanikele 332-kroonise rahatrahvi selle eest, et koer jäneseid kimbutas.
Koera peremees Avu Sai rääkis, et tapetud koer oli mõni aeg varem naabrite jäneseid himustanud ja kaks tükki ka maha murdnud. Pärast seda tõi koeraomanik naabritele uued küülikud ja palus, et kui Laki uuesti loomi kimbutama läheb, tuleb ta kinni võtta ja omanikule nuhtlemiseks üle anda. “Kuid selle asemel löödi loom lihtsalt surnuks. Vikatiga,” sõnas koera peremees. “Teda mattes oli mul selline tunne, nagu kaevaksin oma lapsele hauda.”
Kennelliidu spetsialistidega nõu pidanud Saiad nõuavad kutsikana ligi 2000 krooni maksnud looma eest tapjalt Saare maakohtu kaudu 20 000- kroonist valuraha. Kahjutasu sisse on arvestatud looma toitmiseks kulunud summad, näitustele transportimiseks läinud raha ja ka neile tekitatud moraalne kahju.
Eesti Kennelliidu juhatuse esimees Tõnis Türk ütles, et aastas pöördutakse Eesti koerakasvatajaid ühendava liidu poole koera tapmise või vigastamise tõttu tekitatud kahjude väljarehkendamiseks keskmiselt paar korda. “Sellisel moel tapetud koerast ei ole mina küll varem kuulnud,” kinnitas Tõnis Türk. “Kui meie poole pöördutakse, on tavaline, et koer löödi lihtsalt surnuks või siis et naabrimees lõi koera vigaseks.”
Tõnis Türgi hinnangul oleks perekond Saia laika turuväärtus täiskasvanuna olnud 5000-
10 000 krooni. “Koera müües poleks nad päris kindlasti saanud 20 000 krooni, kuid eks kahjusumma väljaarvutamisel ole arvestatud ka moraalset kahju,” lisas Türk.
ANDRES SEPP