Lihasööja bakter kimbutab saarlasi

Geneetiline soodumus võib olla üks põhjusi, miks kannatavad Eestis harvaesineva lihasööja bakteri tõttu kõige rohkem Saaremaal Orissaares elavad inimesed. Maailma teadlased arvavad, et hiljuti avastatud geneetiline defekt võib soodustada lihasööja bakteri tõvesse haigestumist. Eesti arstid hindavad siiski kokkusattumuseks, et viimastel aastatel on Eestis lihasööja bakteri tõttu kõige rohkem kannatanud Orissaares elavad inimesed. Kaks orissaarlast on tõvesse surnud ning mitteametlikel andmetel kaks suutnud haigusest jagu saada.
Tallinna onkoloogiakeskuse radioloog Maret Talk, kes kaotas neli aastat tagasi lihasööja bakteri tõttu Orissaarest pärit abikaasa, lausus, et geneetilise soodumuse versioon annaks seletuse, miks ühes kohas on lihasööja bakteri ohvreid rohkem. “Kuna Saaremaa on suhteliselt väike koht, on seal ilmselt ka sugulastevahelisi abielusid rohkem kui mõnes suuremas regioonis,”” tähendas ta.
Talgi mees suri Tallinna Mustamäe haiglas 1996. aasta märtsis lihasööja bakteri põhjustatud tüsistustesse. Kaks aastat hiljem suri samas haiglas samasse tõppe samuti Orissaarest pärit mees.
“”See pani mind imestama, et lihasööja bakterisse suri jälle Orissaare mees ja ka praegu on üks saarlane sama haigusega Mustamäe haiglas,”” ütles Maret Talk. “”Sellise väikese koha nagu Orissaare kohta tuleb neid juhtumeid juba liialt palju.””
Praegu Tallinnas Mustamäe haiglas lihasööja bakteri tekitatud haigusest toibuvat Valjala valla elanikku Jutat Kuressaare haiglas ravinud dr Marika Räime sõnul on viimastel aastatel lihasööja bakteri tõttu haiglasse sattunud keskmiselt neli saarlast aastas. “”Seda ei maksa küll arvata, et Orissaares elab mingi lihasööja bakteri koloonia ja hammustab inimesi,”” kinnitas Räim.
Ka Mustamäe haigla peaarsti Ralf Allikvee kinnitusel ei ole Orissaare lihasööja bakteri kasvulava. “”Kus on lihtsad asjad, sealt ei maksa erakorralist otsida,”” osutas Allikvee. “”Ka reegel ütleb nii: kui üks on tulnud, on kindel see, et lähemal ajal tuleb teine ka. See on lihtsalt kokkusattumus,”” lisas ta.
Maret Talgi sõnul ei oska ta sellistele kokkusattumustele mingit selgitust leida, sest viirusena lihasööja bakter levida ei saa. “”Haigust tekitab ju täiesti tavaline bakter Streptococcus pyogenes, mis on igas inimeses sees, kuid mingil põhjusel – näiteks organismi vastupanuvõime vähenemisel – muutub see täiesti pidurdamatuks,”” ütles ta.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Marika Mikelsaar rääkis, et lihasööja bakteri esinemissagedus tõusis nii Euroopas, USA-s kui Kanadas just 1980-ndatel aastatel. Kui varem oli tõve esinemissagedus maailmas üks juhus 100 000 inimese kohta aastas, siis 1980-ndatel aastatel arstide ja üldsuse teravdatud tähelepanu alla sattunult jõudis infektsiooni sagedus 10-20 juhuni aastas 100 000 elaniku kohta.
Eestis on raskeid lihasööja bakteri põhjustatud infektsioone esinenud aastas umbes kümme juhtumit 1,4 miljoni elaniku kohta.
Nakatuda võib tavalisest kriimustusest Mustamäe haigla intensiivraviosakonna arsti Helve Breibergi sõnul võib lihasööja bakterisse nakatuda kõige tavalisemast kriimustusest. “”Kuid selleks peab inimesel olema eelsoodumus, mis avaldub immuunsussüsteemi puudulikkuses,”” sõnas Brei-berg. “”Niinimetatud lihasööja bakter ei söö mitte liha, vaid hävitab lihaste ümber olevat sidekudet. Ta levib väga kiiresti.””
Eelsoodumus lihasööja bakterist nakatuda on eelkõige inimese kehaosade pehmetel kudedel, nagu jäsemed, kael ja nägu. “”Geneetiline soodumus haigestuda sellesse nakkusesse on just neil inimestel, kellel sünnipäraselt on halb immuunsus,”” sõnas Breiberg. “”Kuid organismi vastupanuvõime langus on sageli seotud psühhoemotsionaalse stressiga.””
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Marika Mikelsaare sõnul selgus hiljaaegu, et teatud infektsiooni tekkeks on organismis vajalikud mitmed geenid, mille puudumine või mitte käivitumine määrab inimese vastuvõtlikkuse.
Paraku pole praegu Mikel-saare sõnul veel head diagnostilist testi, mida tavalises mikrobioloogia laboris saaks rakendada erinevate Streptococcus pyogenes”