Vallad hädas vaba maaga

Vallad on hädas kinnisvaraärimeestega ja teiste maa kokkuostjatega, kes teevad avaldusi vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamiseks. “See on üks suuremaid jamasid, mida meie armas riigike on suutnud välja nuputada,” hindas Pihtla vallavanem Tõnu Hütt Maalehes maade piiratud ringile erastamist, sest see maa ei satu enamasti tegeliku maaharija kätte. Vallavolikogud ja -valitsused on teinud sügisest saadik suurt tööd, pannud kokku nimekirju, püüdnud luua selgust, kellel on õigus maad saada ja kellel mitte, ning ikkagi ei suudeta õigust jalule seada.
“Kui ta näitab, et on saanud tulu ja näitab, et tal lillepeenra peal kasvab kaks kapsapead, siis on ta Orissaare vallas põllumajandusega tegelev isik, möönis Orissaare vallavanem Raimu Aardam. “Oleme üritanud ühte tankisti välja tõrjuda, aga pole mõtet. Kui valitakse välja tankist, siis on ta testitud,” lisas ta.
Mitmes vallas on kahtlasi “põllumehi” siiski nimekirjadest välja jäetud. Pihtla vallavolikogu näitas punast tuld advokaat Andres Tammele, Muhus arvati nimekirjast välja kinnisvaraärimees Aivar Mäemets ja kunagine tuntud maadleja Olev Kiirend, kes olid teinud taotlused kogu vallas erastamisele pandud vabale maale, umbes 1200 hektarile. Muhus väidetavalt talu omav Kiirend tegeleb äriregistri andmeil põllumajandustootmise ja talupidamisega veel vähemalt seitsmes talus Järva-, Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal.
“Maa peab jõudma põllumehe, mitte kinnisvarafirma kätte, aga täna me kahjuks ei näe võimalusi, kuidas seda seadusandlikult reglementeerida, et ta nii toimuks,” tõdes põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ain Kendra. “Probleem on selles, et keda me loeme üldse kohalikuks ettevõtjaks. Kas kinnisvarafirma, kes ostis tädikeselt kaks hektarit metsa ja võttis sealt ühe puu maha, on metsamajandusega tegelev ettevõte ja omab seeläbi õigust maad erastada?” küsis ta.
Nõuniku sõnul saavad kõik aru, et asi on kehvasti, aga keegi ei oska öelda, missugune peaks erastamise korra sõnastus olema. “Oleksime tänulikud, kui vallad teeksid oma ettepanekud. Kui need on olemas, saaksime kohe maa-ametile teha esildise korra paranduseks,” rääkis Kendra. Ta nentis, et vabade maade erastamise esimene ring läheb seniste reeglite järgi, aga ringe tuleb veel. “Rong on läinud alles siis, kui kogu maa on erastatud,” sõnas nõunik.
Saare maakonna vallad ei ole vabade põllu- ja metsamaade puhul veel enampakkumisteni jõudnud. Esialgu oodatakse maatahtjate omavahelisi kokkuleppeid. Valdade maanõunike sõnul ei ole aga enampakkumistest pääsu, sest kuigi vallal on õigus eelistada kauem põllumajandusega tegelnut, on siin oma ohud.
Pihtla vallas otsustati üks 14 erastamisavaldusega maatükk anda sellele, kel olid loomad kõige varem laudas. Seepeale esitas aga protesti üks ilmajäänu, kelle talu oli vormistatud samal päeval, kui maa endale saanud talunikul.