“See on sees meis kõigis, kuid küsimus on selles, kas ta hakkab ka toimima või mitte,” osutas Allikvee. “Eestis on igal aastal kahekohaline arv nakatujaid, meie haiglast käib aastas läbi ligi kümme. Paljudel juhtudel lõpeb asi õnnelikult.”
Eriti ohtlik on haigus esimesed 7-10 päeva ja kui tüsistusi ei teki, on haigusest võimalik vabaneda antibakteriaalse ravi abil. Selleks tehakse lihasse suured sisselõiked, et hapnik saaks bakteri tegevust takistada. Haavade paranemine kulgeb aga visalt.
Lihasööja bakteriga nakatumiseks peab olema eelsoodumus, sest bakter võib organismi sattudes agressiivseks muutuda vaid ühel inimesel kümnest tuhandest. Halvimal juhul võib nakkus inimese paralüseerida tundidega ja radikaalseim vahend surmahaiguse vastu võitlemiseks on nakatunud kehaosa mahalõikamine.
Saarlane toibub Tallinnas tapvast lihasööja bakterist
0 Kommentaari
