Saaremaa seisab metsseakahjustuste lävel

Saaremaa põllumajandus seisab metsseakahjustuste uue laine lävel, sest viimaste aastatega oma arvukust kolm korda suurendanud metsanotsud on äraelamiseks hakanud üha enam hankima söögipoolist inimese tagant. “Olen ühekorraga näinud põllul 22 siga,” ütles Kihelkonna vallas tegutseva osaühingu Kangru LP juhataja Rein Sepp. Ühistu maadel Kihelkonna-Pidula maantee ääres on sead sonkinud mustaks tubli kümnendiku 30 hektari suurusest Suurissoo heinapõllust. “Kolhoosiajal, kui sigu oli palju, võis taolist pilti võib-olla näha. Viimase kuue aasta jooksul, mis mina olen ettevõtet juhtinud, ei ole asi nii hull olnud,” rääkis Sepp.
Tema sõnul ei anna niidukiga songitud maa vahel vingerdamine mingit tulemust, mistõttu läheb kogu 30 ha heinapõldu sel suvel mahakandmisele. “Ainus võimalus on maa ümber teha. Need arvestused, mis me oleme teinud lutsernipõldude rajamisega, siis 30 ha põldu saaks korda 70-80 tuhande krooniga,” rääkis Sepp.
Suurissoo ei ole Kangru ühistul ainus sigade poolt ülestõngutud heinamaa, kokku on viimase kahe aastaga saanud kahjustada 50-60 ha põldu. Piimakarja ülalpidamiseks külvab ühistu silo tarvis heinaseemet uutele põldudele.
Sigade arvukus on kasvanud kolm korda
Saare maakonna keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles Meie Maale, et metssigade tekitatud kahjustused on muutunud probleemiks kogu maakonnas. Möödunud aastal esitati 15 kahjuavaldust, peale Kihelkonna ka Muhust ja Lümandast.
Viimasel kolmel aastal on sigade arv kasvanud 200 uluki võrra aastas ning loenduse andmetel pesitseb maakonnas praegu 1200 siga ehk sama palju kui kümme aastat tagasi. “Seakahjustuste lainet võime oodata sel ja ka järgmisel aastal,” ennustas Ärmus. Sigade arvukuse ohjeldamiseks võib neid sel aastal lasta Saaremaal limiidivabalt.
Optimaalseks arvuks, mille juures sead saavad söönuks looduslikust toiduvarust, on Saaremaa puhul 400 metssiga. Taolisel hulgal oli sigu metsades 90-ndate keskpaigas, mil nende arvukust aitasid Ärmuse sõnul ohjes hoida ligemale 30 hunti ja salaküttimine. Praegu võib hunte üles lugeda ühe käe sõrmedel. Sigade arvukuse kasvule aitab suuresti kaasa ka asjaolu, et metssiga on ihaldatud jahiobjekt, mida jahiseltsid meelsasti jahituristide tarvis hoiavad.
Kangru ühistu tahab hüvitist
Rein Sepa hinnangul tekkis metssigade probleem Kihelkonnal nüüdseks likvideeritud jahindusettevõtte OÜ Fridrich suutmatusest jahipiirkonda majandada. Kihelkonna valla võimud on sigade tekitatud kahjude hindamiseks üritanud moodustada valla ja osapoolte esindajatest kahjude hindamise komisjoni, kuid jahimeeste esindaja puudumise tõttu pole hindamisest midagi välja tulnud. “Mina isiklikult ei saagi aru, kes siis üldse vastutab, või jääb kogu see kahju meie kanda?” lausus Rein Sepp, kelle hinnangul peaks pärast OÜ Fridrich likvideerimist korvama kahjud riik.
Jaan Ärmus ütles, et kuna Üru rendijahipiirkonnas tegutsenud OÜ Fridrichi vastu laekus hulgaliselt kaebusi ning ettevõte ei suutnud majanduskavast kinni pidada, võeti firmalt jahipiirkonna rentimisõigus ära ning maad anti kasutada Kihelkonna jahiseltsile. Samas ei olene sigade suur arvukus Kihelkonna vallas mitte ainult jahiseltsi tegevusest. Olulist rolli mängib ka piirkonna paiknemine Vilsandi rahvuspargi ja Viidumäe looduskaitseala läheduses, kus üldjuhul jahimajanduslikku tegevust ei toimu ning kus ulukid tunnevad end turvaliselt.
Jaan Ärmus selgitas, et õiget metoodikat kahjude väljaselgitamisel ei olegi. Praegu tehakse nii, et jahiselts, omavalitsus ja põllumajandustootja lepivad mingis summas kokku. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, tuleb kahjunõue läbivaatamisele maakonna jahindusnõukogus, kes langetab otsuse.
Reeglina peab jahiselts korvama kahju juhul, kui sigade arv on suurem jahimaade majanduskavas ette nähtud loomade optimaalsest arvust. Kui loomade arv jääb majanduskavas lubatu piiridesse, hüvitab kahju Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kahju on jahimehed hüvitanud põllumeestele ka lihaga ja uuesti põllukultuure külvates.
AIN LEMBER