12 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

End palliks õginud hüljes jäi Läätsa meeste mõrda lõksu

Läinud nädalal leidsid Läätsa rannakalurid oma räime-kastmõrrast hülge, kes oli end täis õginud nagu õhupall ja ei jaksanud end üle mõrra küljenööride enam tagasi vabasse vette upitada. Noor hüljes oli end mõrras kalast nii täis söönud, et tema ümbermõõt oli suurem kui pikkus. Kalurid Gunnar ja Väino Tammel, Viljar Tiitson ja Olev Lallo, kes polnud enne sellist loodusimet näinud, tõmbasid priske poisi mõrralinaga paati ja viisid Läätsa randa, et ahnepäitsu teistelegi rannameestele näidata. Kui kõik soovijad olid õhupalli-hülge ära näinud, viisid mehed looma merre tagasi ja lugesid talle vettelaskmise eel ka manitsussõnad peale.
“Näitas meile hambaid nagu koer, ajas moka pahupidi,” rääkis Gunnar Tamm. “Ütlesime talle, et ta teataks oma liigikaaslastele – järgmine kord enam nii libedalt ei lähe,” lisas Tamm. Mehed arvavad, et ilmselt käis seesama hüljes nende mõrras ka varem söömas, sest pärast hoiatust pole nende püügiriistas enam hulpivaid kalapäid olnud.
Kalur Eino Ruttu meenutas kohtumist “oma” hülgega. “Elukas ootas räime kastmõrra eelkastis, millal mehed kasti tagaotsas oma töö lõpetavad, et siis jälle sööma minna,” jutustas ta. Ruttu meenutas, et kui üldiselt jäävad kaladest pärast hüljeste söömaaega järele vaid pead ja sabad, siis mõnikord on nagu peen linnaproua söömas käinud. Ainult liha on ära söödud ja kala selgroog ka alles. Ilmselt on siis hüljestel kõht üsna täis olnud või aega lahedasti mõrrakastis toimetada. Hüljes mitte ainult ei söö kala, vaid lööb kastmõrras sellist tantsu, et hirmutab kalad mõrrast välja.
Kui teadlaste andmeil on saarte ümbruses umbes paar tuhat hüljest ja igaüks sööb päevas 10 kilo kala, siis teeb see aastas 7300 tonni, arvutas Ruttu. Saare maakonna kutselised rannakalurid püüdsid läinud aastal veidi üle 1000 tonni räime. Kaluril oleks ainuke võimalus istuda öö läbi mõrra otsas, aga lihtsalt ei pea vastu, ütles Ruttu.
Uus nuhtlus kaluritele on merelind kormoran. Ruttu nägi teda esimest korda 1990. aastal, kui Rudolf Schmuul kutsus saarlased Ölandile. Schmuul ei osanud linnu nime tõlkida, öeldes, et see on angerjavares. Nüüd on ta ka meie vetes, toitub paari-kolme aasta vanustest angerjatest ja emakalast. Sukeldub kuni 20 meetri sügavusele ja tuleb pinnale nagu torpeedo. Kormoranide peamiseks toitumisalaks on saanud Suur Katel.VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised