Ruhnu saarele keelati võõrloomaliikide sissevedu

Ruhnu volikogu otsusega keelati saarele sisse vedada loomaliike, kelle levikut inimesed ei suuda kontrolli all hoida. Eeskätt ei soovi ruhnlased oma kodusaarel näha rästikut. Võõraste loomaliikide sisseveo tõkestamiseks võttis Ruhnu volikogu teisipäeval vastu Ruhnu loomade pidamise eeskirja, mis ei puuduta uute koduloomaliikide saarele asustamist, kuid keelab näiteks koos rästikuga lennukist või laevast väljumise.
“Ilma teadusliku aluseta ei tohi sisse tuua ühtegi võõrliiki, kui aga teadlased leiavad, et võiks või peab sisse tooma, siis muidugi võib,” rääkis Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk. “Eelkõige on mõeldud metsloomi, näiteks muttide toidulaud oleks Ruhnus suur, sest siin on pehme kliima ja sobib neile hästi. Rästikut ei tahaks siia ka vist mitte keegi.”
Vallavanema kinnitusel toetab ta igati Ruhnus metsamehe ametit pidava volikogu esimehe Rainer Koltsi algatusel vastu võetud otsust, sest seni on saarele sisse veetud loomaliikidest tekkinud vaid pahandust. “Võõrliigid võivad kohalikule kooslusele mõjuda täiesti etteaimamatult, samuti võivad nad endaga kaasa tuua parasiite ja haigusi, mis võivad levima hakata,” põhjendas Lauk.
Lauk tõi näiteks nastiku, mis toodi saarele 70-ndatel aastatel ja kellel võib olla osa Ruhnul elavast haruldasest juttselg-kärnkonna ehk kõre populatsiooni vähenemisel. Eestis leidub kõret lisaks Ruhnule ja Kihnule vaid Manilaiul ja Pärnu lahe rannikul. “Kui ma olin väike poiss, oli neid siin massiliselt, praegu kohtab aga harva,” tähendas Lauk. Nastik sööb nimelt looduskaitse all oleva kärnkonna kulleseid.
Lisaks on juttselg-kärnkonna arvukust kahandanud saarel tehtud maaparandustööd, mille tõttu on tunduvalt vähemaks jäänud kärnkonna kudemiskohti.
Kaarel Lauk rääkis, et samuti on tänaseks saarel märgatavalt paljunenud veerandsada aastat tagasi Kuressaare lossi hoovist Ruhnu viidud viis viinamäetigu. “Praegu on tigusid nii massiliselt, et kohalikud aiapidajad viivad neid kilekottidega tee peale, et auto neist üle sõidaks,” viitas Lauk, kelle sõnul on ta tigusid isegi söögiks tarvitanud.
Ka saarel majutus- ja toitlustuskohta pidav endine volikogu esimees Priit Meerits nentis, et on viinamäetigude toidulaual kasutamisest mõelnud. “Tigusid on tõesti väga palju ja ma olen tükk aega nende tegemiseks retsepti otsinud, kuid pole siiani leidnud,” rääkis Meerits. Tema sõnul kardavad ruhnlased kõige rohkem siiski rästikute invasiooni saarele. “Meil on ju praegu ainult nastikud,” lisas Meerits.
Samas ei piira Ruhnu volikogu loomade pidamise eeskiri kuidagi koduloomade pidamist, näiteks võiksid ruhnlased Vilsandi ja Muhu saare eeskujul saarel kas või jaanalinde kasvatada. “Jaanalinde toogu palju kulub, pole mingit probleemi, kui nad on aia sees ja kontrolli all,” kinnitas Kaarel Lauk.
Vallavanem möönis, et võõrliikide sissetoomist keelustava otsuse täitmist on kontrollida küllalt raske, sest salaja võib väikseid loomi kas või taskus saarele vedada. Kui aga volikogu poolt kontrollijaks kinnitatud isik peaks kedagi otsuse rikkumiselt tabama, võidakse selle eest karistada 50 päevapalga suuruse ehk 2300-kroonise rahatrahviga.
Et Ruhnu külalisi saarele loomade sisseveo korrast teavitada, kavatseb vallavalitsus otsuse ajalehes avalikustada.ANDRES SEPP ja AIN LEMBER