Põllumehed jälle lagledega hädas

Aastaid Saaremaa põllumeest kimbutanud valgepõsk-lagled teevad viljakavatajatele tõsist muret ka sel kevadel. “Sügisel tuleb vist loomadel hambad varna panna, kahju on enneolematu,” ütles Pöide vallas tegutseva Ranna Agro PÜ juhataja Enn Kosletsky. Nädala algul oli Kõrkvere mereäärsetelt põldudelt oder nahka pandud ning linnud asusid lisa võtma sisemaa külvist. Ühistu 250 hektarile külvatud suviviljast on lagled puhtaks söönud umbes 80 ha põldu. Viimase viie aasta jooksul ei ole lagled Ranna Agro maadel nii võimast laastamistööd teinud, tõdes Ranna Agro juhataja.
“Ühed lähevad, teised tulevad ja kõik söövad,” kirjeldas tuhandepealise lagleparve askeldamist odrapõllul Kõrkveres Kabuna talus elav Arvi Adramees. Kabuna talu tänavusest odrakülvist on järel vaid must maa, vaid hirmutiste ümber on mõni ruutmeeter rohetavat suvivilja. Adramees rääkis, et lagleparv alustab põllul laastamistööga hommikuti enne kella kuut. Päeval on linnud kadunud, kuid õhtul tulevad jälle tagasi.
Enn Kosletsky ütles, et eelmisel aastal ei jõudnud lagled hilisema külvi tõttu põldudele kahju teha. Laglede läbirändu arvestades külviaega nihutada siiski ei saa. “Seeme tuleb maha panna siis, kui maa on valmis, muidu vili lihtsalt ei tärka,” kirjeldas Kosletsky viljakasvataja väljapääsmatut olukorda. “Kõrkvere otsas on põud ka, nii et mul hakkab hirm ühistu saatuse pärast,” muretses Kosletsky, kelle juhitav ühistu kasvatab vilja 400 looma ülalpidamiseks.
Kosletsky sõnul ei ole laglede poolt tekitatud kahjude korvamisel suuremat abi ka riigi poolt antavast hüvitusest. “Kompensatsioon on nii väike, et ei asenda seemne maksumustki,” tõdes Kosletsky.
Saaremaa keskkonnateenistuse töötaja Mari Koppel ütles, et taotlusi laglekahjustuste hüvitamiseks on praeguseks laekunud Orissaare, Muhu ja Pihtla vallast. Möödunud aastal maksis riik laglekahjustuste hüvitamiseks Saare maakonnas välja 93 500 krooni, tänavune kompensatsioonisumma suurus ei ole veel selgunud.
Laglede uurija Aivar Leito on oma artiklis “Lagledega pahuksis” kirjutanud, et laglede arvukus hakkas hoogsalt suurenema 1970. aastatel, kui laglejaht ja liik võeti kaitse alla kõigis maades, kus ta pesitseb, läbi rändab või talvitub. Kui 1960. aastatel loendati Eestis kuni 14 000 peatuvat laglet, siis 1993. aastal oli laglede arv juba 102 000.
Nii suur hulk laglesid ei mahtunud enam endistesse peatuspaikadesse rannaniitudel, millest kolhooside ajal oli paljuski tehtud haritav põllumaa. Uued soodsad toitumispaigad leitigi rannikualadele rajatud põllumassiividel, kus kasvanud noor oras, viljaterad ja kultuurheintaimed maitsesid lagledele sama hästi kui rohi rannaniitudel. Põllumeestele vastu tulles on kaitsealune valgepõsk-lagle lülitatud Eestis jahiulukite loetelusse, ent linde lubatakse lasta vaid väga piiratud arvul ja ainult sügisrände ajal kahjustuskolletes.
Mari Koppeli sõnul on Saaremaale antud laglede laskelimiiti kaks aastat. “Esimesel aastal lasti 30 laglet ja sada luba jäi realiseerimata,” ütles Koppel.
Kevadel peatuvad lagled Eesti rannikualadel mais-juunis, kus nad koguvad jõudu teel pesitsuspaika Barensi mere ääres tundras. Tagasi tulevad nad sügisel, peatuvad paar nädalat ja jätkavad oma teekonda Hollandi talikorterisse.AIN LEMBER