“Tänavu kevadel liigub tõesti palju haigeid rebaseid ringi,” kinnitas Saaremaa jahindusseltsi tegevjuht Jaan Mägi. “Talv oli pehme ja vihmane ning ka viletsamad metsloomad jäid seetõttu ellu.”
21. aprillil puges haige rebane Sõrves Kaavi külas öösel lambalauta ja kuigi perenaine looma tappis, haigestus kaks lammast raskelt ja üks on tänaseks juba koomas. Ülejäänud lambad said taudivastase süsti ja neil pole häda midagi.
Eelmisel nädalal tuli Torgu vallas Mäebe külas taluõue kährik ja ründas koera. Peremees lõi looma surnuks ja põletas. Haigetest rebastest võivad rääkida veel paljud maainimesed, kes on viimasel ajal kodus oma käega metslooma elu lõpetanud.
Välistada ei saa
Saaremaa veterinaarkeskuse juht Toivo Jürisson osutas, et alates aasta algusest kuni tänaseni on vetkeskuse poole marutaudikahtlusega pöördutud kaheksa korda. Enamus taudikahtlustest on tekkinud koerte või kasside hammustustest, kuid ükski proov ei ole marutaudi suhtes positiivseks osutunud. “Metsloomade osas ei ole jahimehed meie poole pöördunud,” viitas Jürisson.
Toivo Jürissoni sõnul saab Koovi küla lammaste puhul marutaudi välistada siiski alles pärast seda, kui loomad on surnud ja nende ajust võetud proovid on osutunud negatiivseks. Kuna aga marutaudi peiteaeg on üldjuhul kümme päeva ja Koovi külas 21. aprillil rebasega kokku puutunud lambad on ikka veel elus, oletab Jürisson, et tegu on mõne muu haigusega. “Näiteks koerte paeluss, mille vaheperemees on lammas ja mis võib lambal põhjustada marutaudiga sarnaseid haigusnähte,” lausus Jürisson.
Jahimehed peavad rebaseid laskma
Jaan Mägi väitel on jahimeestele tehtud kohustuslikuks rebaseid lasta ja enamik mehi on sellest probleemist ka aru saanud. Paraku on aga püssipauk kallis ja rebasenaha eest ei maksta midagi. Pealegi on rebane kaval loom, kes naljalt püssi ette ei satu.
“Ikkagi peaks iga jahimees maad kaitsma ja rebaste arvukust reguleerima, sest reinuvader murrab kitsetallesid ja teeb palju muudki pahandust,” leiavad loomapidajad.
Hoolega peavad oma loomi jälgima inimesed, kes karjatavad lambaid metsatukkades või avakarjamaal. Kui loomal mokk ilane, on juba midagi kahtlast märgata. Kindlasti tuleb koheselt kutsuda loomatohter, kes teeb kindlaks, kas loomi on vaja süstida või läheb kogu kari hävitamisele.
Toivo Jürissoni väitel tabab suurem marutaudipuhang Saaremaad iga nelja-viie aasta tagant, kuid järgmist suuremat lainet ei oota ta enne aasta-kahe möödumist.
TÕNU ANGER ja ANDRES SEPP
Sõrulased kardavad marutaudi
0 Kommentaari
