Külamehed pelgavad Laidevahe looduskaitseala

Valjala valla kolme küla maaomanikud keelduvad andmast oma talumaid loodava Laidevahe looduskaitseala koosseisu, kuna kardavad, et kaitsealaga kaasnevad piirangud annavad tagasilöögi nende igapäevasele elutegevusele. “Olen Siberis käinud ja nüüd tahetakse minu käest veel looduskaitseala jaoks maad võtta,” rääkis Siiksaare küla Jaagu talu peremees Alkmar Tõnisots, kelle 39 hektari suurune maavaldus samuti otsapidi looduskaitsealale jääks.
Tema ja veel 27 maaomaniku pöördumist, kus nad teatavad oma soovist talumaid looduskaitseala koosseisu mitte anda, arutas neljapäeval Valjala vallavolikogu. Valjala vallavanema Kaido Kaasiku sõnul ei võtnud volikogu kirja suhtes seisukohta, kuna kaitseala alles planeeritakse ja otseselt kellegi huve veel ahistatud pole.
Väljaküla, Oessaare ja Siiksaare küla maaomanikud on sellegipoolest skeptilised. “Kuuendat põlve elan selle koha peal, mul on maksud maa eest makstud, mul pole seda kaitseala vaja,” ütles 79-aastane Alkmar Tõnisots. “Ma ei tea, mida nad kaitsevad, mineval aastal oli mul vili maas, sead sõid nisu ära, kellegi käest abi saada pole. Kui ma kalamees olin, pole ma ühtegi parti oma mõrrast kätte saanud, kui part võrku jäi, lasin ta lahti ja läks jälle,” rääkis vanahärra.
Oessaare külas Lahe talus suvekodu pidava Boris Kärneri sõnul tuleks hoopis kaitsta kalavarusid kalakullide eest, kes on nuhtluseks muutunud ka teistele lindudele. “Kalakulle kasvab kogu aeg juurde, neid ei hävita keegi. Kui tuleb looduskaitseala, siis jääb see koht veel rohkem nende päralt,” rääkis Kärner.
Kohalikud inimesed kahtlevad väljapakutud idees hakata kasvatama mägiveiseid, kuna need panevad rannaaladelt nahka roo, mis kohalikele elanikele praegu teenistust annab. Talumehed kardavad ka küttepuude varumise pärast, arvates, et nende maadele jääva lepavõsa kaitse alla minek võib tuua endaga keelu leppi maha võtta.
Zooloogia ja Botaanikainstituudi teaduri Andres Kuresoo sõnul ei ole suurt probleemi protestijate maade väljajätmisega umbes 20 ruutkilomeetrise looduskaitseala koosseisust. Igal juhul peab aga kaitsealale jääma rannajärvede kompleks, laiud, terve rida rannakarjamaid ja soostunud niidud, sõnas ta.
Vallavanem Kaasik märkis, et kõnealuse piirkonna kohta on rahvusvahelise pilootprojekti raames valmimas esialgne planeering, mis käsitleb paikkonna erinevaid loodus- ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Laidevahe piirkonda nähakse perspektiivika loodusturismi kohana. Kaasiku sõnul pole kohalikel elanikel midagi loodusturismiradade kulgemise vastu nende maadel, kuid nad pole nõus looduskaitseala staatusega.
“Keegi ei ole midagi selgitamas käinud, möödunud aastal käis ainult üks kotkapesa otsimas,” sõnas Alkmar Tõnisots. Boris Kärner tunnistas, et võibolla kardavad kohalikud rohkem kui asi väärt. “Aga kui oled sõrme andnud, siis läheb käsi ka,” lisas ta.
Andres Kuresoo möönis, et veel on välja töötamata kaitseala koosseisu minevate maade kompenseerimine või asendusmaade väljaandmise skeem. Kergelt kaitseala rajamine ei lähe, tõdes ta ja lisas, et tegevus looduskaitseala rajamisel on suunatud tulevikku, püütakse aimata Saaremaal toimuvaid muutusi, eelkõige turismi arengut. “Piirkondi, mis ise püüavad näidata oma väärtusi, märgatakse kindlasti,” sõnas Kuresoo.AIN LEMBER ja MEHIS TULK