Tohtrid tasakaalustavad kõikumalöönud tööjaotuse

26. aprillil saatsid perearstid Kuressaare haigla nõukogule kirjaliku pöördumise, milles osutati kahe arstkonna vahel tekkinud vastuoludele ja toodi esile vajadus probleemid lahendada ning kõikumalöönud tööjaotsus tasakaalustada.
Perearstide töökoormus on selle aasta esimestel kuudel järsult kasvanud, kuigi haigete osakaal pole suurenenud. Kui mullu maksis haigekassa reservfondist haiglale puudujääva raha kinni, siis tänavu otsustas haigla igas kvaralis ettenähtud rahast välja tulla.
Kui raha hakkas otsa lõppema, asus Kuressaare haigla kõrvuti järjekordadega pakkuma ka rahalist teenust. Patsiente saadeti varasemast rohkem perearsti juurde tagasi täiendavatele uuringutele, mistõttu perearstidel lõppeski I kvartali ja mõnel ka I poolaasta uuringute raha.
Saaremaa haigekassa direktori Reet Tuisu sõnul oli 1999. aastal ühe inimese kohta raha keskmiselt 1935 krooni, 2000. aastal 2020 krooni. “Raha üldmaht ei tõusnud rohkem kui 350 000 krooni võrra, see oli aga tingitud sellest, et meie poolt kindlustatud isikute arv vähenes selle aastaga üle tuhande inimese võrra. Tervishoius aga toimub raha jagamine inimeste arvu järgi,” tähendas haigekassa direktor.
Tema sõnul ongi esimene kvartal raskeim, sest siis on haigestumisi kõige rohkem.
Kuressaare haigla selle aasta raviteenuste maht on 30,1 miljonit, millest ambulatoorseks arstiabiks on ette nähtud 7,2 miljonit krooni. Pikkade järjekordade lõpetamiseks eraldas Saaremaa haigekassa reservfondist 300 000 krooni, et inimesed saaksid enne suve siiski arsti juures käia. Samas võib järjekordi tekitada ka arsti puhkuselejäämine. “Sajaprotsendiliselt järjekordade probleem veel siiski ei lahene,” tõdes Reet Tuisk.
Teisipäevasel ümarlaual esitati mõlema arstkonna mõtteavaldusi ja räägiti läbi patsientide suunamise süsteem. Reet Tuisu andmeil peaks spetsialiste jätkuma, kui ei suunata just nimeliselt konkreetse arsti juurde. Kui aga inimene tahab tingimata kindla arsti juurde minna, võib tekkida olukord, kus ta peab kauem ootama.
Kuressaare perearstikeskuse juhataja Madis Tiigi sõnul leiavad kahe erineva süsteemi arstid loodetavasti ühise keele, kuidas edaspidi töötada nii, et patsient ei peaks kannatama ja et raha kummastki asutusest enneaegselt otsa ei lõpeks.
SVEN AAVIK ja ANDRES SEPP