Saarlasi sünnib järjest vähem

Statistikaameti andmetel sündis 1999. aastal Eestis 12 545 last ja sündide arv ületas viimase 11 aasta jooksul esimest korda eelnenud aasta sündide arvu (12 269). Ka Saare maakonnas oli 1999. aastal sündinute arv (358) suurem 1998. aasta sündide arvust (327).
Hoolimata suurematest numbritest ei saa Saaremaa statistikabüroo juhataja Avo Levisto sõnul sündimuse suurenemisest rääkida. 2000. aasta nelja esimese kuu andmete võrdlus eelmiste aastate sama perioodiga näitab pigem sündimise vähenemist – jaanuarist aprillikuuni registreeriti Saare maakonnas vaid 106 uue ilmakodaniku sünd. Aastal 1997 sündis sama aja jooksul 133 last, 1999. aastal 112 ja 1998. aastal 110 last.
Viimaste aastatega on sündide arv langenud põhiliselt maapiirkondades, Kuressaares on esimesel neljal kuul sündide arv püsinud stabiilselt poolesaja ringis. “Kui räägitakse sündimuse suurenemisest Eestis tervikuna ja eriti Tallinnas, siis tuleb järeldada, et kõikides regioonides ei toimi rahvastikuprotsessid ühtemoodi,” nentis Levisto.
Tema sõnul on peamine põhjus majandusliku iseloomuga – ääremaade mahajäämus peegeldub ka rahvastiku loomulikus juurdekasvus. “Kujukas näide on see, et Saaremaa valdades sündis tänavu esimese nelja kuuga 17 last vähem ja suri 30 inimest rohkem kui eelmise aasta samal perioodil,” tõdes statistikabüroo juhataja.
Sündide arv aastas tuhande elaniku kohta 1999. aastal oli Eestis 8,7, Saare maakonnas 9,0. Surmade arv tuhande elaniku kohta oli Eestis 12,8, Saare maakonnas 12,1. “Seega võrreldes nö Harju keskmisega polegi olukord väga lootusetu, on ka hullemaid,” lausus Levisto.
ANDRES SEPP