Kuressaare haigla poliitilises tõmbetuules

Saare Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhtaja Madis Allik, miks kutsus linnavalitsus tagasi haigla nõukogu?
Põhikirja järgi on linnal selleks täielik õigus, ehkki minu meelest on nõukogu töötanud laitmatult. Millal, kelle ja miks linn tagasi kutsub, on täiesti linna otsustada. Põhjenduseks toodi, et sihtasutuse nõukogu koosseisu määramise peab viima vastavusse omavalitsuste valimisega, st et sügisel valitud omavalitsus võib nüüd kõikidele sihtasutustele määrata uued nõukogud. See pole kohustuslik, aga on võimalik. Kas saab siit aimata soovi, sekkuda jõuliselt pärast 27.novembrit haigla juhatuse valimistesse?Kui linnapea ütles, et tuleb kärpida peaarsti ainuvõimu ja määrata tööle majandusdirektor, siis ma ütlesin, et ei saa sellest väitest aru. Ühtegi otsust ei ole siiani langetanud juhatuse esimees ainuisikuliselt, vaid kooskõlastatult juhatusega ning majandusdirektor on haiglas tööl ka praegu. Võib-olla on põhjuseks haigla halvad majandusnäitajad?Selline jutt on sulaselge laim. Haigla majandus on eksisteerinud väga hästi sellel lihtsal põhjusel, et haigla on teeninud kõik oma tulud ise. Veerand tuludest on teenitud väljastpoolt haigekassa lepingut.Kuidas seda mõista?Need on tulud meie haigekassa poolt kindlustamata inimeste ravist (näiteks välismaalased), tasuline füsioteraapia, raviteenuste (analüüsid, röntgen) müük teistele raviasutustele, pesupesemine, autorent, hotelliteenindus.
KH eelarve on umbes 40 miljonit, sellest 30 miljonit (sealhulgas 2,3 miljonit kiirabile) tuleb riigi eelarvest, 10 miljonit on teeninud haigla ise.Näitena on toodud Rakvere Haiglat, kus pärast majandusdirektori juhtima asumist on olukord tunduvalt paranenud?Rakvere Haigla saab igal aastal omavalitsuste käest 2 miljonit. Mina pean seda haigla nõrkuseks, kui ta ise omadega toime ei tule ja omavalitsused peavad peale maksma.
Mitmete keskhaiglate kogemused näitavad, et kunagi ametisse pandud majandusmehed on haiglad untsu keeranud ja nüüd juhivad haiglaid uuesti peaarstid.
Haigla juhtimine ei ole tavaline aktsiaseltsi juhtimine. Raviasutuse juhtimisel ja rahastamisel on teised reeglid.Millega siis ikkagi põhjendada nõukogu ümbervalimist?Nõukogu uue koosseisu koosolekuid on olnud kaks tükki ja kummalgi pole tulnud jutuks Ivar Vipi lahtilaskmine. Kui see mõte on ka peades liikunud, siis praegusel hetkel sellest ei räägita.
Aga püütakse iga hinna eest tõestada, et Kuressaare Haigla kasutab oma ruume mittesihipäraselt, mitterentaablilt ja ebaotstarbekalt. Näiteid aga meile toodud ei ole.Kas siis, kui haigla paneks neljasesse palatisse kuus haiget, oleks rentaabel?Kui praegu on voodikoha normatiiviks 7m2, siis haiglate reformi plaan näeb ette palatis ühe voodikoha kohta 11-15 m2, st praegusesse neljasesse palatisse mahub ainult kaks haiget.
Haiglas tervikuna peab aga ühe voodikoha jaoks olema pinda 90-150 m2. 100 haige kohta järelikult 15 000 m2. Kui arvestada maha polikliinikud, hooldekodu jms, ongi KH-s just niipalju pinda. Praegu on haiglas aga 200 voodikohta. Me ei saa öelda, et KH on suur ja ebarentaabel.Miks siis linnapea kõneleb haigla ebamajanduslikkusest?Eelmise juhatuse volitused lõpevad 27.novembril, siis tuleb nõukogul valida uus juhatus. Kui nõukogu saab eelnevalt öelda, et vana juhatus on haigla põhja lasknud ja seda mõtet pidevalt korrutanud, siis määrataksegi tööle uus juhatus. Ei usu, et linnapea oleks isiklikult huvitatud ühest või teisest inimesest majandusdirektori kohale, pigem on see volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe Hannes Haaveli väljapakud käik, sest Haavel on aastaid püüdnud väita, et haigla majanduslik olukord on väga halb.Kas siis võib olla ka tõsi Vello Kiili kandidatuur haigla majandusdirektori kohale?Olen seda juttu kuulnud juba siis, kui sihtasutus moodustati, aga ei taha uskuda, et see idee praegu jõus on. Välistada seda muidugi ei saa, sest reformimeelses nõukogus võib Vello Kiili kandidatuur läbi minna, aga see oleks tõeline korruptsioon ja puhas poliitika, mitte enam haigla sisulise töö peale mõtlemine.Kas tõesti oleks uuel nõukogul võimalik haigla olukorda halvendada?Öeldagu, mis tahes, aga kõik eraarstid, kes teevad ambulatoorset vastuvõttu, on haigla ambulatoorsete eriarstide konkurendid. Kõik need arstid saavad raha haigekassast. Kui linn paneb oma sihtasutuse nõukogusse linnas olevad konkurendid, siis ma ei saa sellest loogikast aru. Igal juhul saab nõukogu hakata vastu võtma otsuseid, mis võivad eraarstidele väga kasulikuks osutuda.On siis eraarstid suurele haiglale tõesti konkurendid?Ambulatoorse eriarstiabi asutusi on meil mitmeid – Hanvar, Luukas, perenõuandla, Viigi Viil, günekoloog Jantra, silmaarst Virves, psühhiaatrid Petersellid. Osal neist on raha suhteliselt rohkem kui haiglal.
Näiteks kui Hanvari leping haigekassaga kahe eriarsti (Varje ja Hannes Haavel) peale on 1,7 miljonit ja külastuste arv möödunud aastal oli 10 000, siis haigla sai 4,9 miljonit 15 arsti peale ja külastuste arv möödunud aastal oli 79 000. Hanvaris läks eelmisel aastal üks visiit haigekassale maksma 187 krooni, haiglas 106-110 krooni. Kas olete püüdnud mõnd haigekassa ja eraarsti vahelist lepingut ka vaidlustada?Haigekassas valmis tehtud lepingud kooskõlastab ravikindlustusnõukogu. Nõukogu esimees on Alar Tõru. Veel kuuluvad nõukogusse mitmete ettevõtete esindajad. Teiste hulgas Madis Allik, Hannes Haavel, Toomas Tuuling (Arstide Liidu esindaja).
Olen kaks aastat rääkinud ja tõestanud, et Hanvaris maksab üks visiit 187 krooni, haiglas 106-110 krooni, aga kasutult.
Viimasel korral hääletasid kõik liikmed haigekassa direktori ettepaneku poolt, ainult mina ja Tuuling olime vastu, Alar Tõru jäi erapooletuks.Tuleme tagasi majandusdirektori teema juurde. Jääb arusaamatuks, mida siis ikkagi taotletakse?Seda olen ma linnavalitsuse ametnikelt ja nõukogu liikmetelt korduvalt küsinud, et mida te tahate, mis on teie eesmärk. Kui oleme eesmärgi sõnastanud, siis saab öelda, et teeme seda või teeme teist. Siiani pole keegi eesmärki sõnastanud.
Öeldakse, et on vaja teha sisulist kontrolli. Tule taevas appi, mis asi see sisuline kontroll veel on. Kui on olemas majandustegevuse aruanded kvartalite kaupa, mida siis veel sisuliselt kontrollida.
Ma olin eelmise nõukogu esimees ja võin kindlalt väita, et KH on end majandanud küllaltki hästi. Seda on korduvalt kinnitanud ka sotsiaalminister ja sotsiaalministeeriumi kantsler, tuues KH majandamist teistele halvasti majandavatele haiglatele eeskujuks. Kui keegi väidab, et eelmine haigla nõukogu ei ole sisuliselt töötanud, siis sellel inimesel ei ole veel tekkinud ettekujutust haigla majandustegevuse hindamise alustest ja metoodikast.Paljuski on muutusi haigla nõukogus seostatud Hannes Haaveliga. Kuidas kommenteerite vihjeid, et Hanvari Erakliinik ihaldab praegust hambapolikliiniku hoonet või ruume haiglas, et pääseda taas ligi operatsiooniplokile?Hanvari Erakliinikule ei tohikski nende ruumide peale, kus nad praegu asuvad litsentsi anda, sest vastavalt seal pakutavatele teenustele, peaks neil olema pinda 500 m2, on aga 100 m2. Litsentsi kooskõlastust aga maakonnaarsti käest võetud ei ole ja linnaarst on kooskõlastanud litsentsi ära eeskirjade vastaselt.
Hanvaris võib teha praegu esimese ja teise grupi ambulatoorseid operatsioone. Kui kirurg ei ole teatud aja jooksul teinud muid operatsioone, siis suure tõenäosusega ükski raviasutus seda kirurgi enam tõsisemaid operatsioone tegema ei võta. Sõlmida aga haiglaga rendileping operatsioonide tegemiseks, on küllaltki küsitav.
Võimalik, et uuel nõukogul tuleb nende probleemidega kokku puutuda ja jääb loota, et otsuste tegemisel ei lähtuta ainult poliitikast. Nõukogu liikmed ei ole ju umbse peaga inimesed, kes ei saaks aru, kuidas tervishoius raha liigub. Arusaamatust on tekitanud polikliiniku tasulised vastuvõtud ja pikad järjekorrad?Tasulised teenused hakkasid Kuressaare Haiglas kehtima selle aasta 1.aprillist.
Tasuliste teenuste hinnakirjana kinnitati nõukogus sama hinnakiri, mis on kinnitatud sotsiaalministri poolt ja on arveldamise aluseks haigekassaga.
Tasulisele vastuvõtule läheb see inimene, kes ei taha millegipärast järjekorras oodata ja kellel on raha teenuse eest maksta. Selge on see, et kui riigil oleks piisavalt raha, ei tekiks pikki järjekordi. Seni oli nii, et füüsiliselt võiks arst päevas veelgi haigeid vastu võtta, aga keegi talle selle eest ei maksa. Kui raha pool kataks ära kõik selle, mida tohtrid on võimelised tegema, siis ei tekiks ka pikki järjekordi.
Siin tuleb mängu ka seesama ebavõrdne raha jagamine eraarstide ja haigla vahel. Kui haigla saaks ambulatoorsete haigete vastuvõtuks suhteliselt sama palju raha kui mõni eraarst, saaks haigla polikliinik tasuta vastu võtta veerandi võrra rohkem haigeid.
Kui rääkida järjekordadest, mis on pikemad kui kaks nädalat, siis 3-4 arsti juurde on tõesti nii pikad järjekorrad, teiste arstide juurde pääseb märksa kiiremini.
Loomulikult ei pea järjekorras ootama vältimatut abi vajavad haiged.On väidetud, et eraarstid peavad maksma ise oma kommunaalkulud, haigla aga mitte?Kunagi ammu maksis riik haiglate kommunaalkulud, siis kanti see kohustus üle omavalitsustele. Kuressaare linn pole neid kulusid kunagi täielikult maksnud ja kolm viimast aastat ei ole haigla linnalt sentigi saanud.Mis te arvate, kas Kuressaare haigla jääb püsima?Kuressaare haigla oli, on ja jääb ka tulevikus eriarstiabi asutuseks, mis ei kao kuhugi. Haige peab haiglasse jõudma tunni ajaga ja see on mõeldav ainult siis, kui Saaremaal on oma haigla.