Lühidalt

Eile saabus Veere sadamasse tänavu esimene jahtlaev, Der Kleine Geinich, mille kodusadam on Saksamaal Glückstadtis. Veere sadama järelevalvekapten Sulev Sepp ütles, et Rootsist tulnud kolme habemiku purjetajaga umbes pooletonnine jahtlaev seilab täna Haapsallu ja sealt edasi Tallinna. Sulev Sepp lisas, et viimastel aastatel ongi esimesed jahid Veerele jõudnud tavapäraselt mai keskpaigas. Eelmise hooaja jooksul külastas Veeret 43, üle-eelmisel aastal 53 jahti.
Lennuki vahetusliige kirub saare paadimeistreid
Ümbermaailmapurjeka Lennuk vahetusliige Jaanus Nõgisto nurises 13. mai Eesti Päevalehes aluse ehituskvaliteedi üle. “Ma ei taha ühtegi halba sõna öelda meie laeva kohta, sest usun, et terves Euroopas ei osata teha ümbermaailmasõiduks sobivat purjekat,” ütles Nõgisto. Saare Paadi tegevdirektori Peeter Laumi sõnul on Nõgisto avaldused vastutustundetud. Et võib tekkida mingeid pisiprobleeme oli kõigile, ka kaptenile, selge algusest peale, ütles Laum. “Olemasolevate sidevõimaluste piires oleme laevaga kontaktis olnud. Kui ikka mingi probleem tekib, siis peaks meeskond meiega ise ühendust võtma,” sõnas ta. Laumi sõnul pole tal õnnestunud veel Nõgistoga ühendust saada, kuid ta tahab küsida, et kui mõni Euroopa laevaehitaja Nõgisto kohtusse annab, siis kes võidab. “See on kindel meie võit,” arvas Laum.
Orissaare laadal jagus nii kaupa kui ostjaid
Laupäeval Orissaare keskuses toimunud laat tõi kokku uskumatult palju kaupa ja kauplejaid üle Eestimaa ning ka uudistajatest-ostjatest polnud puudust.
Kaugelt enne laada ametlikku algust olid Orissaare laadaplatsile kohale jõudnud kaubapakkujad oma paviljonid ja kaubaletid püsti pannud ja äri võis alata. Ja ega ostjaidki tulnud kaua oodata. Neid oli saabunud nii laadapaiga lähedalt kui kaugematest küladest. Pakutava kauba seas oli ülekaalus riidekaup ja jalanõud. Ja hinnadki võimaldasid ostjatel oma valikuid teha.
Hea minek oli Nasva Pagari värsketel küpsetistel, mis kadusid kastidest ülikiiresti nagu soojale saiale kohane. Maiustajatele olid mokkamööda mitut sorti välismaa (valgevene, vene, ukraina jt) kommid.
Rakverest tulnud roosikaupmehe istikud kuulusid ka minevama kauba hulka. Sellest andis tunnistust pidev ostjate järjekord. Kiire oli ka tomati- ning mitmete teiste taimede müüjatel. Ostjaid jagus ja taimekastid tühjenesid silmnähtavalt.
Oma kaubaga olid väljas nii lihtsama kui peenema puutöö meistrid. Nende viimaste seas olid pilkupüüdvamad orissaar-lase Herman Vesiaidi lakitud ja lihvitud järid ning riidenagid, mis mehe õnneks ka ostjaid leidsid. “Talvel ma neid tegin, nüüd suvel proovin maha müüa,” andis meister selgitusi.
Tema oli ka laada ainsa eluskauba kohale toonud, mis kohe ka läbi sai. Viis kilo värsket angerjat tegi õnnelikuks paksema rahakotiga naabervalla mehe. Hea minek oli ka värskel räimel ja muul kalal. Kevad ja värske kala on randlase jaoks eluaeg kokku kuulunud.
Orissaare kultuurimajast lasti laadaplatsile lõbusat muusikat, mille vahele kutsus Janne Hints külastama ka kohapealseid kauplusi, mida tõepoolest ka kuulda võeti. Muidugi töötas loterii ja ka hobune oli laste lõbustamiseks kohale toodud.
Kultuurimajas olid saadaval uued ja odavad kangad ja kardinad, mida müüdi nii kilode kui meetrite kaupa. Kokkuvõttes võiks lõpetada laadajutu ühe Orissaare proua lausega: “Lahked müüjad, palju kaupa, osta võib kõike, mida hing ihkab ja rahakott lubab.”