Saaremaa kirjanduspäeval lahati eluloolist materjali

Tänavuse Saaremaa kirjanduspäeva teema sai päeva peakorraldaja, Saaremaa keskraamatukogu direktori Anu Vahteri sõnul valitud selle tõttu, et sel talvel ilmus trükist kaheköiteline elulugude kogumik “Eestlaste elulood”, mis on praeguseks lugejate hulgas suurt populaarsust kogunud. “Elulood pakuvad igaühele huvi ja igaüks võib oma eluloo ka kirja panna. Sellepärast usun, et kirjanduspäev läks korda ja teema oli kõigile osalenutele huvitav. Kogumikus on avaldatud ju ka saarlaste elulugusid,” avaldas Vahter ja tõdes, et kirjanduspäeva ettekanded olid kõik väga heal tasemel. “Kirjandusmuusemi teadurid, kes meile esinesid, on just need inimesed, kes on eestlaste elulugude kogumise idee algatanud ja ise neid elulugusid uurinud. Seega saime osa vahetust kultuurikogemusest.”
Elulugude projekti algataja, juht ja ühenduse Eesti Elulood eestvedaja Ruth Hindrikus rääkis kokkutulnuile eestlaste elulugudest ja nende kogumisest. Leili Purga ettekanne jutustas saarlasest keelemehe Johannes Aaviku päeviku põhjal kirja pandud fantaasiatest, unistustest ja soovidest. “Oli tõesti huvitav kuulda, millest ta unistas, kui tal õnnestunuks oma elu uuesti elada,” märkis Vahter.
Kristi Meriste rääkis Kreutzwaldist kui Faehl-manni biograafist ja päeva viimane, Piret Noorhane ettekanne “Autobiograafiline materjal reaalses ja virtuaalses arhiivis” puudutas internetis leiduvaid elulugusid ja nende erinevusi tavapärasest eluloost. “Just see probleem on huvitav, kuidas järeltulev põlvkond oma elulood kirja paneb. Kas ainult internetis, kus enamik neist on ennast reklaamivad CVd? Või nii, nagu elulugusid juba aastasadu on kirja pandud? Eluloonduses ja mälestuste kirjapanekus on võimalusi ju väga palju.”
TIIU TALVIST