Linn tahab bussijaama tulu teenima panna

AS Kuressaare Autobussijaam lõpetas möödunud aasta küll 49 400 tuhande kroonise kasumiga, kuid varasemate aastate kahjumi tõttu on firma omakapital väiksem äriseadustiku nõutavast 400 000 kroonist, mistõttu ettevõtte omanikul tuleb sinna kas raha juurde panna või firma tegevus lõpetada.
Ettevõtte majandamine on loge, kokkuvõttes ta polegi linnale sellisel kujul vajalik, ütles linnavolikogu rahandus- komisjoni esimees Tiit Sarapuu, lisades, et autobussijaama hoonest laekuvat renditulu saaks kasutada kogu linnarahva huvides. Praegu on hoone Kuressaare Autobussijaama käes tasuta rendil, allrentnikelt laekub ettevõttele aastas 300 tuhat krooni.
AS-i Kuressaare Autobussijaam nõukogu esimehe Raimu Aardami hinnangul on ettevõte töötanud hästi. “Sel aastal on bussijaam töötanud kasumiga. Siiani on kõik tulu läinud maja parandamiseks, täielikult on välja vahetatud katus, remonditud on fassaade ja ümbritsevaid teid ja platse. Juurutatud on uus piletimüügisüsteem, makstud on kõik Maapanga krahhi tagajärjel tekkinud võlad,” rääkis nõukogu esimees.
Autobussijaamaga seonduvat analüüsinud volikogu rahanduskomisjoni ekspertide arvates peaks ettevõte hakkama normaalselt majandama, pakkuma linnale välja normaalse rendilepingu, mis võiks olla 700-800 tuhat krooni aastas, praeguse 18 inimese asemel oleks firmas tööl kaks koristajat, poole kohaga tegevjuht ja raamatupidaja, vahendas Tiit Sarapuu.
Pileteid hakkaks müüma bussifirmad ise, kes saavad endale majas piletikassa rentida.
Raimu Aardam möönis erinevaid seisukohti bussijaama edasise käekäigu suhtes. “Ühtpidi peaks ta teenima linnale kasumit, kuna on linnaettevõte ja haldab linna vara. Teistpidi on aga seisukoht, et kõik kasum, mis tuleb vara haldamisest, peaks minema ühistranspordi edendamiseks,” nentis ta.
“Oleme nõus, et maja haldamise funktsioon ei pea olema autobussijaamal, meile on eelkõige oluline, et ta säiliks bussijaamana,” ütles Aardam ja lisas, et bussijaama nõukogu on saatnud linnavalitsusele ja omavalitsuste liidule kirja ettepanekuga reorganiseerida ettevõte osaühinguks.
Ükskõik, mis seal ka ei tehtaks, aga linn peab sealt hakkama tulu saama, kusjuures bussipiletite hind seeläbi ei tõuse, sõnas Sarapuu.
Raimu Aardam kahtles, kas on bussijaamast võimalik piletihinda tõstmata nii palju kasumit saada, nagu linn tahab. “Autobussijaama eesmärk ei ole kasumi saamise nimel tarbija taskusse ronimine, kuna riik teda ju nagunii doteerib,” sõnas ta.
Aardam lisas, et ühistranspordi seadusest lähtuvalt on täna päevakorral, missugune ettevõte hakkab korraldama maakondlikku ühistransporti. “Täna tahame omavalitsuste ja riigiga koostöös selle luua, antud juhul osaühingu. Kui see ei õnnestu, antakse volitus hoopis kellelegi teisele, see on maavalitsuse teha,” sõnas Aardam.
MEHIS TULK