Laevakompanii jääb ilma otsetoetusest

Laevakompaniile monopoli garanteeriva liinilepingu seaduslikkuse seadis kahtluse alla eksperthinnang, mille advokaadibüroolt Viira Krinal tellis teede- ja sideministeerium. “Järelikult on praamiliinid konkurentsile avatud ning teede- ja sideministeerium on Saaremaa Laevakompanii võimalike konkurentide hulgas teinud uurimistööd. Huvi näib olevat,” kinnitas eile Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Meelis Atonen Meie Maale.
Laevakompanii omaniku Vjatzeslav Leedo väitel ei muuda ekspertiisi tulemused midagi. “Ma olen kogu aeg konkurentsi tingimustes töötanud ja kui teine tuleb, on see väga hea. Üksi on palju raskem, pead vastutama kõige eest,” on Leedo öelnud ajalehele Eesti Ekspress. “Liinileping pole kunagi keelanud kellelgi teisel väina peal sõita.”
Meelis Atoneni väitel kavatseb riik kaotada praegu Saaremaa Laevakompaniile konkurentide ees eelise andva riigipoolse iga-aastase toetussumma, mis tänavu on 52 miljonit krooni. Et Saare- ja Hiiumaa elanike mandriga ühenduse pidamist on vaja siiski rahaliselt toetada, nähakse selleks tulevikus ette raha regionaalse transporditoetusena, mida analoogselt maakonnasisese ühistranspordi toetusena hakkavad jagama omavalitsuste liidud. “Nendel on endil võimalik otsustada, keda soovitakse toetada, kas kohalikke inimesi, kohalikke ettevõtjaid või kõiki saarele reisivaid inimesi,” tähendas Atonen.
Atoneni kinnitusel astub teede- ja sideministeerium vastava plaaniga peagi Saare- ja Hiiumaa omavalitsuste liidu ette, et saada ka nende toetus. “Loodan, et omavalitsused vastutust ei karda ning julgevad vastutust koos vastava rahaga endale võtta. Ehkki oponendid on tihti väitnud, et omavalitsused ei saa hakkama, usun vastupidist,” lausus Atonen. Tema sõnul ei pea inimesed oma piletitoetuse kättesaamiseks hakkama omavalitsuses käima, vaid seda saab infotehnoloogia ühiskonnas korraldada otse piletimüügipunktides.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Rene Treial lausus, et poliitilist otsust otsetoetuse kaotamiseks ei ole küll veel tehtud, kuid on selge, et tulevikus ei hakka riik maksma dotatsiooni otse laevakompaniile. “Praegu on arutlusel erinevad skeemid, kuidas parvlaevaliiklust doteerida, loodan, et otsus sünnib lähiajal,” sõnas Treial Eesti Päevalehele.
Meelis Atoneni sõnul kasutab Saaremaa Laevakompanii praegu riigi antavat toetust ülinahhaalselt, näiteks ei pea üleveoteenuse eest maksma laevafirma omanikule kuuluv autorendifirma PolarRent. “Taunitav on seegi, et levinud on eri hinnaastmega sooduskaardid nn VIP-dele, kusjuures seegi tuleb dotatsioonist,” nentis ta. “Nii ongi ainus võimalus laevakompaniilt dotatsioon ära võtta. Üleveoteenuse korraldaja peab tegutsema turutingimustes ning müüma pileteid turuhinnaga, tehes soodustusi kellele tahes, soodustuse saaja otsustab aga keegi teine, näiteks omavalitsuste liit.”
Saaremaa Laevakompanii sai monopoolse õiguse kurseerida Väinameres 1994. aastal, mil praamiliinide ja parvlaevade rendilevõtja leidmiseks kuulutati RAS Saarte Liinid poolt avalik konkurss.
Selle aasta algul aga selgus, et Saarte Liinidel puudusid volitused konkursi läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks. Laevakompaniile praamimonopoli ning kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva dotatsiooni kindlustavale lepingule kirjutas alla tollane teede- ja sideministeeriumi kantsler Ruth Martin. Ka temal puudusid selleks volitused, sest otsus oli valitsuses kinnitamata
ANDRES SEPP