Kuressaare Raegalerii tähistas 5. sünnipäeva

Kunstimuuseumi teadur Maire Toom ütles, et tegemist on omamoodi tähelepanuväärse näitusega, sest kunagi varem pole Eesti kunstnikke Riia kunstikoolis õppimise järgi rühmitatud. “Riias õpiti siis, kui meil Eestis veel kunstikooli polnud, see oli aastatel 1910-15,” selgitas ta.
Väljapanek on koostatud Riia Linna Kunstikooli Rakverest pärit esimese direktori Gerhard Paul Roseni ja Riias kunsti õppinud Villem Ormissoni, Konstantin Süvalo, Paul Burmani, Jaan Vahtra, Jaan Vanakamara ja August Pulsti taiestest. “Kõik need kunstnikud on rääkinud, et Riia kunstikooli ja selle hilisema direktori Vilhelms Purvitise mõju oli küllaltki oluline – nii tema loomingu mõju kui tema isiksuse mõju. Seega peame Riia kunstikoolile ja selle direktorile tänulikud olema, et nad rikastasid Eesti kunsti sellise omapoolse väikese nüansiga,” tutvustas Toom.
Viie aastaga ligi 30 000 külastajat
“Esimese Raegalerii näituse, “Saaremaa Eesti kunstis”, tõi siia samuti Eesti Kunstimuuseum. Täna avatav sünnipäevanäitus on meie kaheksas väljapanek koostöös kunstimuuseumiga,” ütles Raegalerii juhataja Lii Pihl ja tõdes, et sünnipäevanäituse valik sai tehtudki Raegalerii ja kunstimuuseumi hea koostöö märgiks.
Lisaks kunstimuuseumi fondides leiduvatele töödele on Raegaleriis viie aasta jooksul vaadata olnud Eesti paremate kaasaegsete kunstnike ja Saaremaa kunstnike tööd, aga ka väljapanekud meie naabermaade kunstnikelt ja kaugemaltki.
Eile avati Raegaleriis 55. näitus, aastate jooksul on Kuressaare kõige esinduslikumat galeriid külastanud üle 28 000 inimese. Kõige näituserikkam aasta oli möödunud aasta, mil kunstisõbrad said osa 15 näitusest kõige rohkem külastajaid, 7097, käis Raegaleriis aastal 1996.
Pihla sõnul on Raegalerii püüdnud tuua head kunsti saarlastele koju kätte. “Paljud inimesed ise ei jõua Tallinnasse Kunstimuuseumi vanemat kunsti vaatama sõita. Ka õpilastel on vaja näha, mida on kunagi tehtud ja mis on pannud aluse Eesti kunstile. Vana kunsti kõrval püüame pakkuda ka erinevaid uusi kunstiilminguid, et oleks ühte ja teist erinevatele maitsetele,” sõnas Pihl, kelle arvates on vajalik seda liini kindlasti jätkata.
“Nüüd on galerii lasteaia-iga möödas ja ehk peaks hakkama rohkem koostööd tegema ka suuremate kunstiprojektidega. Meil on olemas viiendat aastat tegutsev Kunstisuvi, aga arvan, et peaksime eeskuju võtma Pärnust, seal korraldatavatest kunstiüritustest ja -projektidest,” ütles Pihl.
TIIU TALVIST