Seadus annab avalikkusele õiguse saastamist keelata

Saaremaa keskkonnateenistuse välisõhu kaitse ja jäätmehoolduse spetsialisti Liia Tammeraidi sõnul nõutakse välisõhu saasteluba alates teatud saasteainete õhku paiskamise aastasest kogusest. Näiteks on õhusaasteluba alates 20 tonnist kivisöe aastasest kogusest, 30 tonni briketi- või turbakogusest, 10 tonnist masuudist, 100 tonnist puidust, 23 tonnist küttepetroolist aastas.
Liia Tammeraidi sõnul ongi Saaremaal peamisteks lubade taotlejateks katlamajad.
Tanklad maksustatakse aastase naftasaaduste laadimiskoguse alusel. Asfaldibaasil tuleb tasuda tolmu eest, kalasuitsutustsehhidel ja lihatööstusel fenoolide, äädiksipelghappe, piirituse, atsetooni jt ainete ning turbaladudel tolmu eest. Kõige suuremad saasteainete kogused on AS Kuressaare Soojusel, järgnevad Saaremaa Liha- ja Piimatööstus ning AS Läätsa Kalatööstus.
Saasteainete koguseid hinnatakse põhiliselt arvutuste teel, kuna mõõtmine on väga kallis. Seda tehakse vaid väga suurte koguste põhjal, peamiselt Ida-Virumaal.
1. jaanuarist tõusid ka saastetasu määrad, mis on siiski veel kaugel Euroopa Liidu määradest. Kuressaares kui kuurortlinnas on kehtestatud kõrgendatud saastetasu määr, mis saadakse 2,5-ga korrutamisel.
Lisaks aastastele kogustele sätestab välisõhu kaitseseadus saasteainete kontsentratsioonid õhus – kui neid ületatakse, on vajalik õhu erisaasteluba. Saaremaal on neid lube antud jäätmete põletamiseks näiteks Sarmetile ja Liiva katlamajale. Kavas on taotleda luba vanaõlide põletamiseks ühele Saaremaa katlamajale, kuna nende mandrile viimine on liiga kallis.SVEA AAVIK