Kallim Rootsi kroon viis soojafirma kahjumisse

Eile toimunud AS-i Kuressaare Soojus aktsionäride üldkoosolek kinnitas ettevõtte eelmise majandusaasta aruande märkusteta. Kuigi viimase aasta jooksul pole ühegi kuu keskmine temperatuur langenud alla nulli, müüs Kuressaare Soojus eelmisel aastal soojemale ilmastikule vaatamata soojusenergiat pea samapalju kui aasta varem. Ettevõtte 22 miljoni kroonisest käibest vaid miljoni andsid mitmesugused teenustööd ja kerge kütteõli hulgimüük, ülejäänud tulu tuli soojamüügist.
Kasumlikule soojusenergia müügile vaatamata lõpetas Kuressaare Soojus eelmise aasta 150 tuhande kroonise kahjumiga. Kasumi sõi ära Rootsi krooni kursi tõusust saadud 1,2 miljoni kroonine finantskahjum. Rootsi kroonides on soojafirmal võetud hakkepuidukatla laen.
Arvestades kogu üldist olustikku läks meil möödunud aasta siiski korda, ütles AS Kuressaare Soojus tegevjuht Paul Leemet. “Läinud aastast seitse kuud oli soojusenergia hind tarbijatele varasemast madalam. Kuni möödunud aasta septembrikuuni oli kütus väga odav, pärast seda kallines aga järsult,” rääkis Leemet. Kui möödunud aastal maksis tonn masuuti Kuressaares 950 krooni, siis täna on hind üle 1500 krooni. Kuigi õlihinnad maailmaturul on küll veidi langenud, ei ole vedelkütus Eesti katlamajade jaoks siiski odavnenud, sest järjest tugevnev dollar upitab impordihindu ülespoole. Tänu varem kokku ostetud masuudile sai soojafirma odavama kütusega toasooja anda siiski kuni selle aasta märtsini.
Paul Leemet on korduvalt rõhutanud, et ettevõtte tööd ja majanduslikku olukorda on märkimisväärselt stabiliseerinud hakkepuidukatla käivitamine. Läinud aastal andis hake 35% firma soojatoodangust, tänavu loodab Leemet ületada 40%. Seetõttu ei soovi ta SEK-i laenust saadud finantskahju üle dramatiseerida. Kiiresti tuleks päevakorda võtta veel ühe katla viimine hakkepuidule, mis veelgi vähendaks ettevõtte sõltuvust heitlikest maailmaturuhindadest, rääkis Leemet, kelle sõnul puiduhakke hankimisega enam probleeme ei ole, pigem on kujunemas ülepakkumine.
Teisest poolaastast seisab soojatarbijail ilmselt ees soojahinna 18%-line tõus, kuna valitsus pole oma seisukohta soojusenergia käibemaksu osas muutnud. Paul Leemet märkis, et lisaks sellele tuleb paratamatult arvestada ka kütusehindade tõusuga, kuid uut soojuse hinna korrektuuri ta enne järgmise aasta esimest kvartalit ette ei näe.MEHIS TULK