Kilvet teeb “Igiliikurit”

Kaarel Kilvet, miks sa teed “Igiliikurit”? Saarlsed on oma teatrilt uut lavastust pikisilmi oodanud ja nüüd järsku näidend, mis üks soome mees (Maiu Lassila on soome kirjaniku ja publitsisti Algot(h) Tietäväineni üks pseudonüüme)kirjutanud hirmus ammu- aastal 1914.
See pole minu valik, kuigi ma olin seda tükki juba paar aastat tagasi soome keeles lugenud. “Igiliikuri” pakkus Kuressaare Linnateatrile välja tõlkija Ülev Aaloe ja sealt omakorda tuli pakkumine mulle. Tükk on tõepoolest kirjutatud juba sajandi alguses, kuid selles üles tõstatatud probleemid mõjuvad ääretult kaasaegsetena. Näidatakse elu maal, kus kõik unistavad ja tahavad aina rikkaks saada. Nii nagu tänapäevalgi, mil kõik tahavad ärimeheks hakata. Näidendiski müüvad mehed maha oma maad ja metsad, talud ja loomad nii mis ragiseb ja lähevad mürinal pankrotti… Aga konkreetselt käib vist laval ühe igiliikuri ehitamine. Seda küll. Eks igal inimesel ole ju oma unistus ja eesmärk. Iga inimene ehitab ju kogu oma elu üht igiliikurit. See värk on selles loos väga ilusasti sisse kirjutatud. Peategelane on 35 aastat unistanud oma kangasoa vabrikust, aga, näe, nüüd järsku pakub riik paljalt ühe igiliikuri eest tervelt miljoni. No mis siis muud, teeme selle valmis! On ju inimlik? Vaata, kui sa enam ei unista ka, siis pole ju üldse mõtet vegeteerida. Ja kas ehitavad igiliikuri valmis? Vot seda saladust ei saa ma reeta. Kes vaatama tuleb, saab teada. Kas nalja saab? Naljaga on sedasi, et igal inimesel on oma naljad ja kriteeriumid. Seesugust labast ja lahtist nalja selles loos ei ole. Need seal on pisut peenemad vihjed.Kes mängivad? Peaosas on Heino Torga, tema naine on Merike Meriloo, poja osas Tõnis Kipper. Kaasa teevad Kuressaare teatri omad inimesed- Andres Tabun, Katariina Luide, Jaak Hein… “Saatust”, suure tehase esindajat ja ärimeest mängib Aare Laanemets. Enamuse trupist moodustavad ikka ja jälle meie oma tuntud rahvateatri näitlejad. Tean, et mõned teatrikülastajad on sellest pettunud, sest kas siis selleks tasus Kuressaarde kutselist teatri teha. Neid inimesi oleks me ju võinud ka rahvateatris vaatamas käia. Kutseline teater ja rahvateater on täiesti kaks ise asja. Esimese eesmärk on regulaarne teatritegemine, teise eesmärk on harrastuslik klubiline kooskäimine. Nad ei saa olla ega ole omavahel konkurendid. Neil on suur vahe. Kui tuled tükki vaatama, saad kohe aru, et ei ole see rahvateater midagi. Mis puutub aga näitlejatesse, siis mitte kõik näitlejad Eestimaal ei ole lõpetanud ju teatrikooli. Stuudiotest või rahvateatritest tulid omal ajal suurele lavale Aarne Laos, Leonhard Merzin, Heino Raudsik, Raivo Adlas, Evald Hermaküla, Ao Peep, Raine Loo… Seesama asi hakkab õige pea ilmselt juhtuma ka Saaremaal. Selles tükis teeb kaasa paar inimest, kes võiksid juba ammu väga edukalt kutselise teatri laval leiba teenida. Kes nimelt? Vot seda ma ei ütle.Kas sa arvad, et Kuressaare teatril peaks olema ka oma palgalised näitlejad? Selles olen ma kindel, et Kuressaare Linnateateril tuleb luua oma , vähemalt 5-6 st näitlejast koosnev põhitrupp. See tuleb lõppkokkuvõttes odavam, kui pidevalt mandrilt näitlejaid sisse tuua. Praegu tuleb teie teatril pidevalt arvestada väljast tulnud näitlejate põhitööga, nende tulemine saarele sõltub ilmastiku- ja transpordioludest jne. Samas läheb tippnäitleja sisse toomine maksma ühe päris kopsaka summa. Lavakujunduse on teinud kunstnik Silver Vahtre ja see tundub olevat päris põnev. Igatahes on seda vana kila-kola lavale toodud õige ohtrasti. Silveriga koostöös on see mul juba viies lavastus. Ilmselt me omavahel klapime. Selle loo puhul tuleb kasuks tema disaineri hing. Kõik see, mis laval on, tuleneb tema nägemusest ja see on tõepoolest päris huvitav. Kila-kola (ruipink, vanad kangaspuuraamid, kangasoad jms.) on kokku aetud saarelt ja mandrimaalt. Igaüks, kes tuli, tõi midagi kaasa ja ilmselt on see lavastus üks Eesti teatri kõige odavamaid lavastusi. Oled vabakutseline. Kas see on sinu enese vaba valik ja kas see seisus lubab sul muretult ära elada? Ei, see ei olnud minu tahe, aga see kujunes nii välja. Tööd on mul küll, kuid vabakutselise elu ei anna kindlustunnet. Sa pead ise kogu aeg olema nähtaval ja midagi tegema. Mõnikord tuleb võtta vastu ka mõni niisugune töö, mida ise hea meelega ei teeks. Mul on siiski vedanud, sest kõik tööd, mis mulle pakutud, on mulle enesele ka huvi pakkunud. Kui ma oleksin teatri palgal, peaksin tegema aastas vähemalt 2 lavastust. Eelmisel aastal tegin ma aga erinevates teatrites kokku viis tükki. Üheski teatris ei lastaks ühel lavastajal teha aasta jooskul nii palju lavastusi, sest tegijate vaheldus peab ka olema. Aga rahast ma rääkida ei tahaks. See on valus teema, sest mõned päevad tagasi unustasin siin Saaremaal oma pangakaardi automaati ja see tehti kolme päevaga tilgatumaks tühjaks… Aga räägime ikkagi veel rahast. Oled nüüd tükk aega olnud Kuressaare Linnateatris omainimene ja näed ise, kuis siin rahahädas sipleme. Ei saa uusi lavastusi teha, sest raha ei ole. Ei saa me näitlejaid palgata, sest raha ei ole. Aga et toodangut, st uusi lavastusi teha ei saa, raha ei saagi tulla… Mis teha?Raha tuleb leida. Rahad ei tule ise, selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Kui ühest uksest visatakse küsija välja, tuleb aknast uuesti sisse pugeda. See, et tagada teatrile normaalsed eksisteerimistingimused raha näol, on kõige keerulisem töö ja see asi tahab õppimist. Kuressaare teater on nii lühikest aega töös olnud, küll nad õpivad. On ju olemas mitmesugused fondid. Ka mujal maailmas elatakse nii, et antakse sisse 20-30 avaldust ja võib juhtuda, et ühest see raha antakse. Me pole veel sellega harjunud ja nõuame taga oma õigust. Aga teisel poolel võib ju ka õigus olla, sest RAHA, näe, ei ole. Ja sellega ongi kõik. “Igiliikur” saab valmis. Kas Kilvetit võib veel Kuressaare teatrisse oodata?Jah, mul on Uiboga kokkulepe, et teen igal aastal ühe lavastuse. Praegu mõlgub meeles Jüri Tuuliku “Pulmad Abruka moodi”. Seda tuleks aga pisut kohendada ja ses osas on autoriga plaani peetud. Leian, et see teater peaks igal aastal vähemalt ühe tüki oma kirjameeste loomingust lavale tooma. Saaremaa kultuuripinnas on ju nii rikkalik. Võta järjest Mälk, Hint, Smuul, Peegel, Tuulikud … Siit on võtta küll ja küll. AILI KOKK