Kütuseaktsiis hüvitatakse teraviljatoetuse suurendamisega

Teisipäeval peetud tootjate ja põllumajandusministeeriumi esindajate nõupidamisel otsustas ministeerium suurendada tänavusi otsetoetusi 236,4 miljonilt kroonilt 240 miljonile kroonile. Kasvu põhjuseks on teraviljatoetuse suurenemine ning raha selleks tuleb põllumajandusministeeriumi 12 miljoni krooni suurusest eelarvereservist.
Põllumajandusministeer- iumi õigusosakonna peaspetsialisti Andres Lepikovi sõnul kataks teravilja otsetoetuse suurenemine vähemalt osaliselt ära lisakulud, mis on tekkinud viivitustega erimärgistatud diislikütuse müügiletulekul. Ametlikku otsust, mille kohaselt teravilja otsetoetuste suurenemist võib käsitleda kütusele tehtud lisakulude hüvitamisena, ministeerium vastu võtnud veel ei ole.
Lepikov ütles, et kütusekulude hüvitamine teraviljatoetuste suurenemise teel oleks põhjendatud sellega, et suurelt jaolt tulevad kütusekulutused taimekasvatuse, eelkõige aga just teraviljakasvatuse pealt. “Kindlasti pole see variant, mis saaks kõiki rahuldada, sest eks kütust kulutavad ka teised põllumajandustootjad. Aga see oleks suhteliselt aus selles mõttes, raha läheks eelkõige nendele, kes on seda reaalselt kulutanud,” rääkis Lepikov.
Mis puudutab kevadtöödeks täishinnaga ostetud diislikütuse ja erimärgistud diislikütuse hinnavahe kompenseerimist näiteks kuludokumentide alusel, siis seda pidas Lepikov võimatuks. Seoses mootorikütuse aktiisiseaduse muutmisega on kompenseerimist käsitlenud seadusepunkt alates möödunud teisipäevast kehtetu, pealegi puudub sel aastal riigieelarves põllumajandustootjatele kütuse kompenseerimiseks raha.
Erimärgistatud kütus võib tulla müüki järgmisel nädalal
Seoses põllumeeste kasutatava kütuse aktsiisihüvitisest loobumisega kinnitas valitsus teisipäeval põllumajandusdiisli erimärgistamise ja müügi korra. Vastavalt uuele korrale märgistavad maaletoojad põllumajanduses kasutatava diisli sinise värvainega ja müüvad seda jaevõrgus madala aktsiisimääraga.
AS Saare Kütus tegevjuhi Margus Hieti sõnul ei tule uus kütus müüki enne järgmist nädalat. Hieti sõnul on küsitav, kas nende firma hakkab erimärgistatud diislikütust müüma tanklates, sest tõenäoliselt ei ole sellele tootele piisavalt nõudlust. Küll aga on Saare Kütus valmis teenindama hulgiostjaid. “Alates 1250 liitrist toome koju kätte,” sõnas Hiet.
Ka Neste Eesti AS hulgimüügijuhi Rain Talmari hinnangul hakatakse erimärgistatud diislit müüma sarnaselt kütteõlile eelkõige hulgimüügis. “Kui mõni üksikpõllumees tahab osta seda produkti 40 liitrit, siis seda 40 liitrit talle keegi eraldi värvima ei hakka,” lausus Talmar. “Kui me räägime ühistust, kes kulutab diislit 10 000-20 000 liitrit kuus, siis loomulikult ei pea ta seda ise otsima, vaid talle pakutakse seda,” lisas kütusemüüja.
Põllumajandusdiisli erimärgistamise ja müügi korra kohaselt peavad põllumehed ja kalurid esitama erimärgistatud kütuse ostmiseks isikut tõendava dokumendi ja põllutöömasina registreerimistunnistuse. Erimärgistatud diislikütust võivad osta vaid põllumajandustootjad oma põllupinna alusel ja kutselised kalurid kalapüügiloa alusel, sõlmides müüjaga vastava ostulepingu. Sarnased soodustused põllumajandustootjale ja kalurile on kehtestatud ka näiteks Soomes, Rootsis, Lätis, Taanis.
Seaduse kohaselt on erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 50 senti liitri kohta, mis teeb 2,50 kr vähem kui tavahind. Arvestuste kohaselt tarbivad põllumehed aastas ligi 80 000 tonni diislikütust, mis annab tootjatele ligi 200 000 000 krooni kokkuhoidu.
Varasema korra kohaselt kompenseeris riik põllumajandustootjatele mootorikütuse aktsiisi. Kompensatsiooni arvestamine ja väljamaksmine nõudis paberitööd ning põllumehed said talvel ostetud kütuse eest aktsiisiraha kätte sügisel.
AIN LEMBER