Lühidalt

Laimjala vallas lõpetati heakorrakuuks kuulutatud aprill suurte vallatalgutega.
Vallavalitsuse eestvedamisel korraldatud talgulaupäeval vabastati Kahtla surnuaeda viiva tee äär võsast ja parandati sealset kiviaeda, korrastati valla prügimäe ümbrus ja külvati Laimjalas asuvatele palliplatsidele muru. Piretikivi, Laimjala valla peamise vaatamisväärsuse ümbruses raiuti samuti võsa ja koristati sealt turistide poolt maha jäetud sodi. “Töö käis neljal objektil ja viietunnisest tööpäevast võttis osa saja inimese ringis. Talgulisi oli igast külast ja igas vanuses,” rääkis Laimjala vallavanem Vilmar Rei. “Minu arvates oli see väga kordaläinud üritus. Üllatav, et nii palju rahvast kokku tuli, kevadtööd ju käivad. Minu mäletamist mööda korraldati viimased talgud siin 90ndate aastate alguses,” ütles Rei.
Vallatalgute lõpetuseks korraldati õhtul Laimjala kultuurimajas pidu, kus pakuti koduõlut, vaadati külade omaloomingulisi taidluskavasid ja löödi vana talgukombe kohaselt tantsu. “Kõik, kes päeval tööl ja õhtul peol käisid, jäid talgutega rahule. See julgustab edaspidigi selliseid üritusi korraldama,” lausus vallavanem.
Heakorrakuu raames korraldati Laimjala vallas ka metsa- ja maapäev, räägiti külade arenguprojektidest, parandati külavaheteid, korrastati ja ehitati külade palliplatse.
Linna kordnikuks neli soovijat
Linnavalitsus langetab oma otsuse ilmselt järgmisel nädalal pärast vestlust kandidaatidega. Täiskohaga tööle asuva ametniku tegevus lähtub linna avaliku korra, heakorra, kauplemis- ja tegutsemislubade väljaandmise korrast. “Tema tööks on heakord kõige laiemas ulatuses, kaasa arvatud koerad-kassid,” ütles linnavolikogu ehitus- ja heakorrakomisjoni esimees Toivo Alt. “Esimeses etapis on vaja käia läbi problemaatilised kohad, vestelda inimestega, et tehtaks hoov korda, lapitaks aiaaugud ära. Selleks antakse mingi aeg, kui ei reageerita, siis tuleb sanktsioone rakendada,” rääkis Alt. Kordnikul on abipolitseiniku staatus ja õigus kohapeal trahve määrata.
Kohus mõistis rannakaupmehelt välja rendivõla
Läinud aastal Kuressaare supelrannas müügikoha rentinud Tallinna firma Kiisu Restoran peab kohtu otsusel maksma linnavalitsusele 15 500 krooni rendivõlga ja kohtukulud. Märtsikuus rahuldas Tallinna Linnakohus tagaseljaotsusega kirjalikus eelmenetluses istungit pidamata Kuressaare linna hagi OÜ Kiisu Restoran vastu 15 500 krooni ja kohtukulude hüvitamises. Kohus otsustas OÜ-lt Kiisu Restoran mõista Kuressaare linna kasuks 16 320 krooni. Linnavalitsuse omandispetsialist Aili Saar märkis, et aastavahetusel tasus firma võlast 5000 krooni, lubades ka ülejäänud summa ära maksta, paraku on raha siiani laekumata.