Välismaalastest uusasukad trügivad Saaremaa rannakaitsealale

1998. aasta jõulude eel Saaremaal Kihelkonna vallas randunud ning sinna 2,5 hektarit maad ostnud Läti metallikompanii Skonto Metals president Jurijs Simonenkovs on keskkonnaministeeriumilt suvemaja jaoks tänaseks juba 50 meetrit rannale lähemale kaubelnud, kuid tahab nüüd veel.
Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas ütles, et lätlasest ärimees ei taha Tagamõisa poolsaarele mingit lossi ehitada, kuid mets olevat ette jäänud. “Ta lähtub ikka looduskaitse seisukohalt ja ei taha metsa maha võtta,” selgitas Kallas. “Mõned sellised üksikjuhud veel on, et tahetakse rannale lähemale ehitada, kuid kõigile vastu ei ole tuldud. Läheme ka nüüd sinna mõõtma, ainult maakaardi taga istudes ei taha otsustada.”
Saare maavalitsus on viimase nelja aasta jooksul välja kirjutanud 164 luba välismaalastele maad müüa ning kuigi enamus neist on läinud soomlaste kätte, on uusmaasaajate hulgas ka rootslasi, hollandlasi ning austraallasi.
1998. aastal said toona Saare maavalitsuse all tegutsenud keskkonnakaitsjad valusa tagasilöögi, kui soomlasest maaomanik Raine Tarima ehitas Torgu vallas Kaunispe külas liivaluidete nõlvale sauna, mis paberite järgi pidi vaid tagasihoidlik tööriistakuur olema. Mõne aja päras kerkis samasse Lindmetsa luidetele veel kaks kämpingut ning veel täna nimetab Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Mari Koppel seda kui keelutsooni ehitamise musternäidist. “Majad on endiselt püsti, kuigi me selle vastu protestisime ning vald tegi soomlasele korralduse ehitised juba eelmise aasta 1. maiks likvideerida,” rääkis Koppel. “Soomlased panevad oma maja kaitsevööndi püsti, ise sealjuures veel väites, et on suured looduskaitsjad.”
Ühte välismaalaste seas populaarsemat, Torgu valda juhtiv Arvi Heinmaa möönis, et uute maaomanikega on probleeme. Seda siis, kui nad ehitavad oma krundile tara ümber, häirides nii sealt läbi käima harjunud kohalikke elanikke. “Politseid ei ole siiski seni vaja läinud,” sõnas ta.
Uue vallavanemana ei osanud Heinmaa aga vastata küsimusele, miks soomlase majad ettekirjutusest hoolimata veel püsti on. “Olen alles uus ja ei tea veel kõike, peab vaatama, kas see on ajutise iseloomuga või mis,” lausus ta. “Aga tundub, et see on unustatud asi.”
Inspektor Koppeli sõnul on see tüüpiline: alguses tehakse kära, siis kired vaibuvad ning majad antakse ametlikult käiku. “Seaduse järgi on küll õigus taotleda ka rannakaitsealasse ehitamist, kuid minu arust jagab keskkonnaministeerium lube liiga lahtise käega,” sõnas ta. “Praegu on üks selline näide. Soomlane maksis käsiraha ära, meie ütlesime küll, et sinna ei saa ehitada, sest tegemist on üleujutatava alaga, kuid soomlane pressis oma vahendaja kaudu peale ning ministeerium andiski loa.”
Kui Koppeli hinnangul võib niimoodi maad müües Saaremaa rannikualad varsti maha kanda, siis poolteist aastat seal soomlastele maamüüki vahendanud kinnisvarafirma Kulla Kinnisvara maakleri Tõnu Paju sõnul seda ohtu küll pole. “Eestlane lihtsalt ei müü kõike ära,” lausus ta. “Paremad rannad ja sadamad on ikka kohalike käes.”
Ometigi on Mari Koppeli sõnul just kohalikud maainimesed need, kes otsivad rahahädas oma maatükile ostjad ning käivad maavalitsuses tulevase omaniku eest palumas, et saaks loa rannakaitsealasse ehitada. “Üks inimene vandus ja nuttis, et tahab isa maad tagasi, kuid hiljem lõi soomlane sinna oma putka üles,” rääkis ta. “Hiljuti käis mul nädalavahetusel Soomest tuttav külas ja ta sai selle aja jooksul kolm pakkumist