Läätsa tööstusel hakkab raske aeg mööda saama

“Seda, kui kahe nädala jooksul läheb Alka-koorem toodangut välja, müügiks nimetada ei saa. Aga nii oli jaanuaris, veebruaris ja märtsis,” rääkis Viks Meie Maale. “Töölisi me koju ei saatnud ja neil palkasid ei vähendanud. Töötasime pidevalt kahes vahetuses ja nüüd on meie oma laod toodangut täis.”
“Hetkel on meil üle kümne vagunitäie kalakonserve ja maikuu teisel nädalal läheb suur osa sellest kaubast müüki,” on Läätsa kalatööstuse juhataja Heiko Viks kindel. “Me ei hakka ju 17 USA sendiga sprotikarpi müüma, meie kõige madalam hind on olnud 18,5 senti, see ka tänu kõrgele dollarikursile,” lisab ta.
Läätsa eelmiste omanike ajast on kaluritel teatud kõhklusi kala eest raha saamisel. Kuidas Hiiu Kaluri kontserni tütarettevõttel maksmisega lood on? “Oleme üksteist kuud siin Läätsal tegutsenud, algul oli meil kaluritele maksetähtaeg üks kuu, aga alates 1. märtsist on see kolm kuud. Hetkel me maksegraafikus ei ole, aga 20. aprillil tehti meile rahaülekanne Ukrainast. Seoses pühadega peaks raha meile laekuma selle nädala lõpuks ja hiljemalt maikuu teisel nädalal oleme jälle graafikus,” selgitab Heiko Viks. “Esimest korda võtsime Hansapangast arvelduskrediiti aprillikuu algul ja sellega loodame maikuu alguseni välja tulla. Uhkust tunneme selle üle, et sajaprotsendiliselt oleme töötajatele palga õigel päeval välja maksnud. Meie kahjuks räägivad aga kõiksugu kõlakad Eesti kalanduse raskest seisust. Muidugi on meil raske, aga me peame vastu,” selgitab Viks ja toob näiteks ühe äsja saadud kirja. Kui Kohtla-Järve trükitööstus Unio andis Läätsale seni etikettide tegemisel kuuajalise maksetähtaja või arvelduskrediiti 70 000 krooni ulatuses, siis nüüd viitavad nad raskele majandusseisule Eesti kalanduses ja tahavad ettemaksu, pakkudes samas 10-protsendilist hinnaalandust. “Seis ei ole lootusetu, oleme tahtnud vaikselt seda üle elada. Me saame selle probleemiga hakkama,” räägib Viks.
Eelmisel nädalal pidas Hiiu Kaluri nõukogu oma kuukoosoleku Läätsal. Millega omanikud rahul polnud? “Toodangu müügiga. Oleme uusi turge otsinud, aga näiteks Valgevenesse on raske müüa. Sealsed seadused ei luba firmadel ettemaksu teha, aga ilma me ei julge. Nemad pakkusid välja pangagarantiid, aga ükski Lääne pank Valgevene panku ei aktsepteeri. Kasahstani loodame rohkem müüma hakata,” vahendab kalatööstuse juhataja.
Küsimus kuulduste kohta Viksi lahkumisest kalatööstuse juhi ametist ajab mehe naerma. “Olen ka ise seda kuulnud, aga pole mitte kordagi lahkumisavaldust andnud. Pidin aprilli keskel kaks nädalat olema välismaal, selle vormistasin küll puhkuseks, kuid puhkamisega siiski tegu polnud,” selgitab ta.
Läätsa kalatööstuse tootmisjuht Aivar Aru nendib, et kõlakad ja kuulujutud mõjutavad väga tugevasti firma töölisi. “Ajalehelugu võetakse suurema tõena kui tööl nähtud seisu. Oleme kaluritega pidevalt kontaktis, iga päev räägime rahast, me oleme äriettevõte ja maksame ostetud kauba eest. Me ei lülita telefone välja ega jookse kellegi eest ära, me kuulume Hiiu Kaluri kontserni,” on Aru sõnum.
Juba on rannakalurid kastmõrrad merre viinud ja esimese kalagi saanud. Esialgne hinnaprognoos, millega Läätsa tööstus hakkab Saare- ja Muhumaa rannakaluritelt räime ostma, on 1.30 -1.40 krooni kilo.
Heiko Viks võtab jutu kokku: “Täna on meil ladudes kaupa omahinnaga sama palju, kui me ise võlgu oleme, aga külmkala varu suvekuudeks on veel lisaks. Riigimaksud on meil kõik makstud.”VELJO KUIVJÕGI