Keskkonnaminister soovitab loodusturismi

Minister Heiki Kranichi sõnul on Eesti selles mõttes õnnelikus olukorras, et nõukogude aastatel sotsialistlik põllumajandusreform ebaõnnestus, Lääne-Euroopas aga hävitas kapitalistliku põllumajandusreformi võidukäik mitmed looduslikud kooslused. “Me peaksime kõigepealt tundma õppima, missugune Eesti loodus tegelikult on,” ütles keskkonnaminister. Algatatud rahvusvahelise projekti Natura 2000 raames peab Eesti välja töötama oma kaitsealade võrgustiku. Eesmärgiks ei ole võimalikult paljude kaitsealade loomine, kuigi on ka neid alasid, mis tuleb võtta täiendavalt kaitse alla. “Peaksime lähtuma Eesti oludest, mitte Euroopa Liidu hoiakutest, mille põhjal võiks väga suur osa Eestist olla kaitseala. Eesti olukorda vaadates aga ei ole meil nii paljude kaitsealade loomiseks mingit vajadust,” märkis Kranich.
Samas on ministri sõnul Saaremaa läänerannikul ja mujalgi alasid, mille puhul on arutatud kaitse alla võtmist. Kohalikele elanikele võib see tähendada koguni lisasissetulekut, näiteks rannakarjamaade niitmise või neil loomade karjatamise eest hakkaks riik maksma. Kui need haruldased pärandkooslused jäetakse nii nagu nad on, ei tulda siia rajama ka tööstust.
Rahvuspargi nimi aitab loodusväärtusi müüa
Ministri hinnangul toimib looduskaitse hästi ka rahvuspargi vormis, kus lisaks loodusele hoitakse ka ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi. Kranichi arvates on Vilsandi Rahvuspark suurendanud Saaremaad külastavate turistide arvu. “Väga paljude jaoks on Saaremaal väga oluline näha Vilsandit. Paljud ei jõuagi Vilsandile, vaid käivad Harilaiul ja Kuusnõmme poolsaarel – ja võivad veeta suurepärase päeva. Samas on nad siia tulnud, Saaremaal raha kulutanud – turismi aktiviseerumine tähendab saarlastele kindlasti lisateenistust.”
Negatiivse näitena tõi Kranich kohalike elanike vastuseisu Kõpu rahvuspargi loomisele Hiiumaal. Tema väitel Kõpu tuletorn üksi ju nii palju turiste sinna ei tooks kui rahvuspargi nimi.
Euronormid mõjutavad oluliselt Eesti seadusandlust
Keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel on põhjustanud küllaltki tõsiseid eriarvamusi Eesti keskkonnamaksud, mis on teiste riikidega võrreldes väga madalad, ütles Kranich. Et Eesti keskkonnanõuded viia euroliidu vastavate nõuetega vastavusse, tuleb erinevatel hinnangutel kulutada 30-50 miljardit krooni. See protsess kestaks kõige rohkem 10 aastat. Küllalt mahukas ja aeganõudev töö on kaitsealade võrgustiku kirjeldamine, sest teha on hulgaliselt välitöid.
Eestlaste keskkonnaalane teadlikkus on ministri hinnangul tõusnud. Haridus- ja keskkonnaministeeriumi koostöös on loodussäästlikkus sisse viidud ka koolide õppeplaanides. Kümne aasta pärast paistab Eesti Kranichi sõnul juba hoopis teises valguses.
SVEA AAVIK