Ühistu likvideerib Valjala juustutööstuse

Ühistu juhatuse esimehe Paul Alase sõnul on Valjala meierei sulgemine osa kokkuhoiukavast, mis aitab viia Saaremaa piimatööstust vastavusse euronormidega 1. juuliks 2002. a. Säästukava raames koondas piimatööstus möödunud nädalal 15 töötajat.
“Ainuke lahendus, et põllumees ja tööstus jääksid ellu, on likvideerida üks tootmisüksus ja see on olnud meil plaanis ammu,” ütles liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup. Tema sõnul on Saaremaa piimatööstus praegu olukorras, kus maakonna piimatoodang on, võrreldes hiilgeaegadega, langenud poole võrra, töötlemise püsikulud aga jäänud endisele tasemele. “Talvel tuli siin päevas ainult 47 tonni piima, kahele tööstusele sellest lihtsalt ei jätku,” tõdes Viilup. Samal ajal on tootmise vähenemise tõttu vabaks jäänud mitu tootmishoonet, mille kütmine nõuab endiselt kulutusi.
Ligemale 40 töötajaga Valjala juustutööstuse sulgemisega saavutab piimatööstus Viilupi sõnul aastas kokkuhoidu miljoneid kroone. “Tööjõu osas tuleb kokkuhoid, väga suur kokkuhoid tuleb püsikulude osas, elektri- ja energiamajanduses.”
Kümme miljonit krooni laenu
Juustuvalmistamise ületoomiseks Kuressaarde kavatseb tööstus võtta 10 miljonit krooni pikaajalist laenu, millega katetakse juurdeehituse ja kogu juustutööstuse ümberpaigaldamise kulud. Ühtlasi sisaldab laen vahendeid, mille arvelt on ettevõte võimeline kulutustele vaatamata kindlustama piimale normaalse kokkuostuhinna ja piimaraha väljamaksmise.
Viilup ei osanud öelda, millal Valjala tööstus lõplikult kolitud saab ja tootmine uutes ruumides pihta hakkab. “Me selle asjaga ei venita. Sel nädalal anname sisse laenutaotluse ja järgmine nädal on kohtumine projekteerija ja ehitajaga,” ütles Viilup, kelle sõnul lubab ehitaja juurdeehituse tähtajaks 2,5 kuud. Ta lisas, et kolimisega seoses tekib juustutootmises umbes 2-3 nädala pikkune paus.
Tööstuse üleviimine Valjalga 4-5 korda kallim
Ahti Viilupi sõnul oleks asupaiga suhtes õige kolida kogu tööstus Kuressaarest Valjalga, ent see läheb tunduvalt kulukamaks kui vastupidine variant. Taolise otsuse korral oleks vaja laiendada Valjala meierei katlamaja ja külmhoonet, samuti asula puhastusseadmeid. Vaja oleks ehitada ruumid linnapiimatoodete, pulbri ja või tootmiseks. Kõik see läheks maksma mitukümmend miljonit krooni ehk 4-5 korda rohkem kui Valjala tootmise suunamine Kuressaarde. Seevastu Kuressaare meierei vabadesse ruumidesse mahuvad peaaegu kõik juustutegemiseks vajaminevad seadmed, juurde tuleb ehitada vaid juustu valmimiskamber.
Eksootilised sordid tulekul
Viilup ütles, et erinevate tootmisvaldkondade koondamine ühe katuse alla võimaldab muuta tootmise paindlikumaks. Kogu piim on ühes kohas käepärast ja operatiivselt saab alustada just selle toote valmistamist, mille järele on kõige suurem vajadus. Tööstuse juht kinnitas, et juustuliikide osas on oodata mõningaid muutusi. “Saame teha mõningaid eksootilisi asju,” ütles Viilup.
Lahenduse saab ka seni keskkonnakaitselisi probleeme tekitanud juustuvadaku ärakasutamine, mida seni on püütud anda põllumajandustootjatele. “Nüüd on vadak otse pulbritööstuse kõrval ja saame hakata vadakupulbrit tootma, mis on keskkonna seisukohast väga hea lahendus,” rääkis Viilup.
Juustutootmise alt vabanevad Valjala tootmishooned kavatseb piimatööstus anda rendile. “Meil on seal külmhooned, mida saab väga edukalt kasutada näiteks maasikakasvatuses,” ütles Viilup.
AIN LEMBER