Saaremaa kohanimed tõid doktorikraadi

Värske filosoofiadoktor eesti keele alal ütles Meie Maale, et pole viimastel aastatel ise Saaremaal käinud, kuigi monograafia koostamise algusjärgus, 1980ndail aastail tuli tal siin kohanimesid kogudes viibida igal suvel. Eriti head andmed sain tookord praegu plaanitsetava süvasadama lähedusest Tohku, Kuralase, Neeme kandist, ka Undvast endast, kuid sealt oli ennegi küllalt hea kogu olemas, meenutas Marja Kallasmaa.
“Saaremaa kohanimede” sõnastikuna koostatud esimene osa sisaldab 11 129 märksõna ja abimärksõna. Teine osa koosneb eessõnast, sissejuhatusest ja kolmest peatükist – “Häälikumuutused”, “Kohanimede süsteemidest ja struktuurist” ning “Kohanimede osad”.
Olen märganud, et üldsus huvitub eelkõige sellest, mida mingi kohanimi tähendab, märkis Marja Kallasmaa. Niisuguseid vasteid annabki esimene osa. Teisest osast võib lugeda, mis keeltest on nimesid Saaremaale tulnud ja kuidas need nimed on muutunud, samuti, kuidas muutused maakasutuses või asustustiheduses on mõjutanud kohanimesid. Kogu monograafia on varustatud pikema ingliskeelse resümee ja näidetena toodud kohanimede registriga.
Marja Kallasmaa doktoritöö on jätkuks Eesti kohanimede regionaalsele uurimisele, millega tegi algust keeleteadlane ja fennougristika suurkuju Paul Ariste. Saaremaa kohanimede eeskujuks sai filoloogiadoktor Valdek Palli kaheosaline teos “Põhja-Tartumaa kohanimed”. Valdek Pall oli ka Marja Kallasmaa oponendiks doktorikraadi kaitsmisel.
Trükis ilmunud ja Tallinna raamatupoodides saada olev monograafia peaks olema heaks käsiraamatuks filoloogidele, ajaloolastele ja kodu-uurijatele ning ka laiemalt kõigile teistele oma kodukandist huvitatuile.TIINA LINNO