Lossipark kaotab peagi looduskaitsela staatuse

Saaremaa Muuseum pöördus keskkonnaminister Heiki Kranichi poole palvega vähendada lossipargis looduskaiteala piire, et hoida edaspidi ära linnuse algupärast restaureerimist takistav looduskaitsjate sekkumine. Muusemi soovi kohaselt tuleks looduskaitseala staatusest vabastada maa-ala, mis ulatub linnusest kuni vallikraavi väljast piirava glassiini. Pöördumist toetavad Kuressaare linnavalitsus ja muinsuskaitseinspektsiooni Saaremaa talitus.
Üheaegselt nii looduskaitse kui muinsuskaitse all olev Kuressaare lossipark on erinevat kaitset teostavate ametnike vahel põhjustanud erimeelsusi juba aastaid. Muuseum näeb pargi peamise väärtusena Kuressaare linnus-kindlust, mis arhitektuurimälestisena tuleb restaureerida võimalikult autentselt. Looduskaitsjad käsitlevad parki looduskaitseobjektina, mis koos lossi, lossivallide ja bastionidega moodustab ühtse terviku.
Välisraha lõi vaenu lõkkele
Lõhe loodus- ja muinsuskaitsjate huvide vahel teravnes järsult seetõttu, et linnavalitsusel õnnestus hankita raha vallikraavide puhastamiseks ning ühtaegu tekkis lootus restaureerida vallimüürid. Sündmused hakkasid hargnema tänavu jaanuaris, kui muuseum ei saanud looduskaitsjate kontrolli all olevalt linna raiekomisjonilt luba lossi mere poolt varjavate puude ja põõsaste mahavõtmiseks. Komisoni keeldumisele vastas muuseumi plaane toetav linnapea Jaanus Tamkivi jõuliselt, jättes viiest spetsialistist koosnevasse komisjoni vaid kolm liiget: Kaljo Elliku, Arnold Tooli ja Voldemar Tiidu. Tagaselja arvati komisjonist välja keskkonnateenistuse töötaja Mari Koppel ja mainekas dendroloog Aleksei Paivel.
Linnapea Jaanus Tamkivi sõnul muutus raiekomisjon mõttetuks, kuna ühtegi puud langetada ei saanud. “Emotsioonid tõusid seal nii taevani, et nad vist nutsid iga puu juures. Sõltumata sellest, kui suur oli puu, kas ta oli istutatud või metsikult kasvanud – iga puu juures tekkis tõsine vaidlus,” rääkis linnapea, kelle hinnangul puudus raiekomisjonil probleemide lahendamiseks konstruktiivne lähenemine.
Muuseumi ja linnavalitsuse plaanide peamiste oponentide kõrvaldamisega komisjonist läks puude mahavõtmine lahti enneolematu hooga ning nagu selgub, oli see linnal oma plaanide elluviimiseks ka ainus võimalus. Nagu Meie Maale tunnistas Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt, on vallikraavide projektis ette nähtud kokku 300 puu mahavõtmine, ilma milleta ei kirjuta puhastustöid tegev Soome firma üldse süvendamise lepingule alla. Valdi sõnul on linn puude mahavõtmise tööfrondiga praegu igati graafikus.
Linn rikub seadust
Saaremaa keskkonnaosakonna töötaja, raiekomisjoni endine liige Mari Koppel ütles, et kuna ametlikult on lossipark siiani looduskaitse alune territoorium, siis pidanuks raied kooskõlastama keskkonnaorganiga. Seda nõuab määrus, millega park omal ajal kaitse alla võeti. Lisaks sätestab 1988. aastal koostatud linnuse restaureerimise projekt, et enne puude mahavõtmist tuleb raiutavad puud täiendavalt täpsustada ja kooskõlastada. Koppel tõdes, et praegu on võetud maha kaugelt rohkem puid kui lubab restaureerimise projekt, seetõttu olnuks eelnev kooskõlastamine eriti vajalik.
“Seda raiet, mis praegu tehakse ausambast Lossi hotellini, ei ole meiega täpsustatud ja sealt on liiga palju raiutud,” rääkis Koppel, kelle sõnul on maha võetud suure diameetriga põlispuid. “Oleks tulnud aukartlikumalt suhtuda nendesse puudesse. Lossi hotelli ümbruses on toime pandud totaalne lageraie, mida ei ole ette nähtud üheski projektis,” lisas ta.
Linnapea Jaanus Tamkivi aga looduskaitsjate etteheidetes probleemi ei näe, kuna looduskaitseala staatus võetakse lossipargilt lähemas tulevikus maha. Nimelt on keskkonnaminister Heiki Kranich teatanud, et ta ei näe vajadust hoida kindlusekompleksi looduskaitse all ning ministeerium on nõus jätma linnuse territooriumi vaid muinsuskaitseobjektiks.
Raietööd on peatatud
Keskonnateenistuse protestide peale pargi raietöödega tutvuma tulnud Keskkonnaispektsiooni Läänemaa osakonna juhataja asetäitja Tõnu Aus on raietööd Kuressaare lossipargis esialgu peatanud. “Peatasin raietööd, kuni pole likvideeritud lahkhelid, mis tekkisid raieloa väljakirjutaja Kaljo Elliku ja keskkonnateenistuse vahel,” ütles Aus.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse spetsialist Urve Sinijärv, kes samuti käis puudelangetamist kohapeal vaatamas, ütles Meie Maale, et raietöödega on tegeldud sedavõrd jõuliselt, et sisuliselt ei saa rääkida Kuressaare lossipargist enam kui looduskaitsealast.
Sinijärve sõnul oli esimene pilt raietöödest talle kaunikesti jahmatav, kuid hiljem linnavalitsuse esindaja Karli Valdiga ringkäiku tehes selgus, et raiete tegemisel on lähtutud puhtalt kindluse taastamisest. “Selle kandi peal vaadates oli loogika olemas, sest ennekõike on tegemist kindlusobjektiga, kuhu puud on enamasti hiljem ise kasvanud,” rääkis Sinijärv. Tema hinnangul tulnuks aga konflikti ennetamiseks pöörduda osapooltel ministeerimi poole juba varem.
Keskkonnateenistus andis survele järele
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja kt Elvi Viira on keskkonnaministeeriumile saatnud kirja, milles teatab, et edaspidiste konflikide vältimiseks nõustub keskkonnateenistus Kuressaare lossipargi kustutamisega kaitstavate loodusobjektide nimekirjast. Viira alluva Mari Koppeli sõnul võib keskkonnateenistuse nõusolekut käsitleda survele järele andmisena. “Siiani on käinud mäng üle meie peade ja meid on pandud lihtsalt fakti ette. Pole ju mõtet rohkem rusikatega vehkida,” põhjendas Koppel, kelle sõnul ei oma lossipark pärast viimseid raieid enam looduskaitselist väärtust.
Vastandlikud arusaamad
Kui võrrelda linna ja muuseumi lossiparki puudutavaid väärtushinnanguid keskkonnateenistuse arusaamadega, on need risti vastupidised. “Muinsuskaitse väärtustab kindlust kui sellist, aga teised inimesed väärtustavad ainult puistut,” on Mari Koppel veendunud. “Tervikuna oli see inimeste jaoks eelkõige meretuulte eest kaitstud haljasala,” lisas ta.
“See vastuolu on seal juba aastaid, et keskkonnaosakond näeks seal meelsasti metsa ja kogu ülejäänud seltskond näeks nagu arhitektuurilist mälestusmärki,” ütles linnapea Jaanus Tamkivi.
Dendroloog Aleksei Paiveli sõnul ei ole vallikraavide ümbrus ja lossivallide pealne haruldaste puude osas kuigi oluline paik. “Haljastuse väärtuse suhtes ja kujunduslikult on ta ikkagi väga väärtuslik, pealegi jääb rohelist haljasmassi nii väheks, et linna õhk muutub järjest kehvemaks,” muretses Paivel.
Saaremaa Muuseumi direktori Endel Püüa sõnul on süvendustööde eesmärk taastada kraavid sellise konfiguratsiooniga nagu need olid 1834. aastal, mil kindlus lõpetas oma eksisteerimise sõjalise objektina. Paraku lagundavad nii seni tehtut kui ka restaureerimisootel müüre looduskaitse all olevate puude juured, selgitas Püüa. Muuseumi direktor lisas, et ka praegu vallikraavide ääres maha võetavad puud asuvad ajaloolise vallikraavi välispiirist seespool ja on sinna saja aasta jooksul ise kasvanud.
“Perspektiivis on piirkond restaureerida-konserveerida kindlusena, mitte aga puistuga kaetud varemetena,” võttis Püüa muuseumi eesmärgid kokku.
Kuressaare lossipark võeti vabariikliku tähtsusega loodusobjektina looduskaitse alla 1959. aastal. Pargi koosseisu arvati ka Kuressaare linnus-kindluse territoorium koos selle rajatistel kavava looduslikult tekkinud puistuga. 1964. aastal võeti kindluse kompleks arhitektuurimälestisena ka muinsuskaitse alla. Reeglina toob looduskaitseala staatus kaasa mitmeid kitsendusi. Näiteks ei tohi ilma vatava projektita rajada parki teid ja õhuliine, nii puude istutamine kui raie on lubatud vatava loa alusel.
Praegu on maakonnas looduskaitse all 11 parki, peale selle on Saaremaal üle 200 mõisa ja vana pargi, mis ei kuulu looduskaitse alla.
AIN LEMBER