Sajad inimesed võivad jääda kirja panemata

Saaremaal rahvaloendust koordineeriva Saare statistikabüroo peaspetsialisti Juuno Jalaka sõnul asus eilsest kuni 9. aprillini läbiviidavale rahva ja eluruumide loendusele Saare maakonnas 158 loendajat. Olenevalt sellest, kas loendaja tegutseb linnas või maapiirkonnas, on tal vaja üle lugeda 230-330 inimest.
Jalakas lausus, et esimesed andmed ja ka kitsaskohad selguvad täna hommikuks. “Seni pole mingeid häireid ette tulnud, ” kinnitas ta.
Juuno Jalaka sõnul on inimesed rahvaloendajatega vastutulelikult käitunud, mõni aktiivsem inimene on ka ise loenduskeskusse helistanud ja kartuses, et jääb muidu loendamata, pakkunud oma andmeid telefoni teel.
Eile helistas Saaremaa rahvaloendajate keskusse saarlane, kes kurtis, et tal oli loendajaga kokku lepitud kohtumine kella üheksast, kuid too ei olnud poole kümnest veel kohale ilmunud. Rohkem ei ole Saaremaa statistikabüroo juhataja Avo Levisto kinnitusel rahvaloendajate suhtes seni pretensioone esitatud.
Sajad inimesed jäävad lugemata
Avo Levisto avaldas kartust, et edaspidi tuleb rahvaloendajail siiski probleemidega kokku puutuda, kõige suuremat peavalu võib tema hinnangul hakata põhjustama asjaolu, et inimesed ei asu seal, kus nad peaksid asuma.
Samuti võib ette tulla olukordi, kus rahvaloendajale öeldakse, et inimene on ammuilma surnud, kuid vastavatesse registritesse ei ole sellekohast märkust sisse viidud.
Statistikabüroo juhataja sõnas, et tõenäoliselt jääb Saaremaal loendamata mitusada inimest, sest viiendik elanikest ei ela seal, kus on ametlikult sisse kirjutatud. “20 protsenti on umbes 8000 inimest, kui neist omakorda jääb viis protsenti leidmata, teeb see juba nelisada inimest,” lausus Levisto. “See on isegi väike arv, kui nelisada inimest jääb lugemata.”
Väikesaarte elanike loendamine problemaatiline
Eesti Päevaleht kirjutas, et saartele sõitvad rahvaloendajad võivad jääda mitmeks päevaks mandrist äralõigatuks, sest rüsijää takistab laevadel nende tagasitoomist.
Ajaleht teatas, et eile startis rahvaloendaja Vello Russak Piirissaare valla tellitud lennukiga Piiris-saarele, kuid tagasi pääseb ta alles siis, kui piirivalve hõljuk terveks tehakse. “Loodan, et vahepeal sulab jää ära või saab hõljuk korda, et ma ei peaks sinna paariks nädalaks jääma,” ütles Russak, kellel kulub sadakonna piirissaarlase loendamiseks neli päeva.
Russaku sõnul on kevadine jääminek Piirissaarel loenduseks kõige halvem aeg aastas, sest jääteed enam ei ole ja laev veel ei käi.
Sama probleem on Pärnumaal Manijal, mille elanikud ei ole poolteist nädalat mandrile pääsenud. Tavaliselt 800 meetri pikkune meretee Munalaiu sadama ja Manija vahel praegu puudub. “See reis tuleb mul eksootiline, aga pean ära käima, mis mul muud ikka üle jääb,” ütles Manija rahvaloendaja Tiiu Saar, kellel eelloenduse ajal ei olnud võimalik läbi jääsupi saarele minna. Ta on valmis saarele sõitma ka kaluripaadiga pikemat mereteed mööda. “Kümme päeva on nii pikk aeg, usun, et selle aja peale hakkab liinipaat käima,” ütles Tiiu Saar.
Muhu vallasekretäri sõnul on Kessulaiu kahe alalise elanikuga kokku lepitud, et nad sõidavad oma paadiga rahvaloendaja küsimustele vastama Muhusse.
Kaarma valla Vahase saare elanik Arvi Prei ütles, et leiab nädala jooksul võimaluse oma paadiga Kuressaarde sõita, et andmed kirja panna. “Kuidas nemad siia tuleksidki? Lähen vaatan, mis nad tahavad minu kohta kirja panna,” ütles Prei, kelle sõnul saab tema kavatsuse nurjata vaid kehv ilm.
Ruhnu saare elanikud loeb ära rahvaloendajaks õppinud vallatöötaja, Vilsandile sõidab rahvaloendaja liinipaadiga ja Abruka saarele viib rahvaloendaja paat.
Aasta suurim tööandja
Postimees kirjutas, et kokku saab rahvaloendusega loendajana, juhendajana, ringkonna juhatajana või andmetöötluse operaatoritena tööd enam kui 7300 inimest. Sellise hulga inimeste palkamisega saab statistikaametist selle aasta suurimaid tööandjaid Eestis.
1995. aastast ette valmistatud rahvaloendus läheb kokku maksma üle 160 miljoni krooni ning on üheksas Eesti alal läbi viidav rahvaloendus. Viimane loendus oli 1989. aastal, see andis rahvaarvuks ligi 1,56 miljonit inimest.
Pärast põhiloendust korraldab statistikaamet 14. kuni 19. aprillini järelküsitluse, mis puudutab üht protsenti Eesti elanikest. Küsitluse viivad läbi rahvaloendajate juhendajad, et hinnata põhiloenduse kvaliteeti. Järelküsitlus on valikuline ning isegi juhendajad saavad sellest teada päev enne seda, kui nad välja saadetakse.
ANDRES SEPP