Saarlased küsivad riigilt raha laululava remondiks

Pärast laululava astmete lahtivõtmist selgus, et 90 000 kroonist, millega omavalitsuste liit otsustas laululava remonti toetada, ei piisa. “Lava astmed ja nende alused konstruktsioonid on mädanenud, samuti vajavad parandamist lava tagasein ja katus,” tutvustas Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa lava seisukorda.
Ehitusettevõtetelt laekunud vähempakkumise tulemusena on selgunud, et remondi esimene etapp, mille käigus valmiks süvaimmutatud puidust lava astmestikuosa, nõuab lisaks 80 000 krooni. “Lava astmestik tuleb ehitada nii, et see jääks sel kujul aastateks paika. Järgnevatel aastatel tuleb aga laululava remondiga edasi minna, siis saab vahetada lava horisontaalosa talad, remontida lava tagumise seina ja katuse ning kui tarvis, teha rekonstrueerimisprojekt ja pisut laululava kuju muuta,” sõnas Püüa.
Äärmuslike variantide (lava osaline remontimine olemasoleva raha piires, laulupeo ärajätmine või edasilükkamine, laululava täielik lammutamine) kaalumise järel otsustati, et laululava remondiks vajalik raha tuleb siiski leida, kuna Saaremaal ühtki teist laulupeo pidamiseks piisavalt suurt lava pole.
Maavanem Jüri Saar ütles, et ta arutas laululava remondi probleemi ka kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaaga. “Jutuajamine kantsleriga andis kinnituse, et ta on nõus meie rahataotluse vastu võtma ja seda menetlema. Probleem on selles, et raha, mida me täna hakkame kusagilt taotlema, võib kohale jõuda alles aasta lõpuks. Et laululava peab juba suvise laulupeo ajaks valmis olema, tuleb ehitustöödega alustada kohe. Juhul kui me seda raha riigilt ei saa ja lava on valmis, oleks vaja, et maakonna omavalitsused garanteeriksid omalt poolt puuduvad summad,” ütles Saar.
“Ega siin palju valida pole, lava on laiali tõmmatud ja oligi õige, sest eks ta oli juba mäda ka,” tõdes Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi. “Ma arvan, et oleme võtnud enda peale palju suuremaid riske kui see summa. Kui eelarved täituvad normaalselt, ei oleks probleemi, kui me peamegi selle raha ise maksma.”
Nõupidamise lõpetuseks anti maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhtidele ülesanne koostada kantslerile rahataotlus, millele lisatakse koosoleku protokoll, muuseumi direktor peab korraldama võimalike ehitajatega läbirääkimised maksegraafiku koostamise suhtes ja sõlmima ehituslepingu.
TIIU TALVIST