Kurjad koerad puresid Pöide rahva loendajaid

Pöide piirkonna loendajate juhendaja, vallasekretär Mairi Käärid ütles, et peale lahtiselt ringijooksvate külakoerte ei ole seni Pöide valla rahvaloendajatele keegi peavalu tekitanud. “Kuid kui ikka peres on näiteks seitse koera, siis on selge, et loendajad on nendega hädas,” sõnas Käärid. “Millega loendaja end koerte eest ikka kaitseb, kui ta, vaid kohvrikene käes, jalgrattalt maha ronib või autost väljub.”
Mairi Kääridi sõnul sai üks rahvaloendaja pühapäeval pureda Kõrkvere külas, kus talu õues lahti olnud koer näris naisterahva jopele augu sisse. “Kui jopet poleks olnud, oleks loendaja päris valusasti hammustada saanud,” lisas Käärid.
Unguma külas pureda saanud loendajal nii hästi ei läinud – koer hammustas naise jalale valusa haava. Esmaspäeval käis tööõnnetusse sattunud loendaja end perearstile näitamas. “Arst soovitas haavale salvi peale panna, kuid rohi on ju vaja apteegist osta ja see maksab raha,” osutas Käärid.
Kuigi kõik loendajad on kindlustatud Leks kindlustuses 30 000 krooni peale, makstakse see raha välja ainult rahvaloendaja surma või invaliidistumise korral. Tavaliste traumade ja lõhutud riiete eest hüvitust ei maksta.
Kääridi hinnangul on aga kummaline, et kuigi riik on rahvaloendajad ära kindlustanud, ei maksta neile loenduse ajal tekitatud kahjusid kinni. “Statistikaameti peaspetsialist ütles, et igas ametis võib riideid katki minna,” lausus Käärid. “Milleks neid üldse siis kindlustada, kui ei kompenseerita?”
Koerahammustuse eest võib valuraha saada vaid siis, kui eksperdid tunnistavad saadud vigastused tõsisteks.
Mairi Käärid ütles, et hoolimata koerte poolt tekitatud probleemidest on eelloendus Pöide vallas sujuvalt kulgenud. Ka Ungumal ning Kõrkveres koertelt pureda saanud loendajad ei lasknud end hammustustest häirida ja jätkavad loendamist. “See on nende teenimisvõimalus ja nii kergelt ikka ära ei öelda, ilmselt võetakse asja lihtsalt veidi tõsisemalt,” lausus Käärid.
Vastamata jätmine toob trahvi kaela
Rahva ja eluruumide loendu viiakse läbi 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse eesmärk on koguda andmeid riigi rahvaarvu, rahvusliku koostise ja paiknemise ning eluruumide kohta.
Rahvaloendaja esitab eluruumi kohta 12 küsimust, isikuküsimusi on 31. Kolmele küsimusele vastamine (keelteoskus, töökoha nimetus või tööandja nimi ning suhe religioonisse) on vabatahtlik.
Alla 15aastase kohta annab andmeid lapsevanem või eestkostja. Nende kohta, keda loenduse ajal kodus pole, võib andmeid anda mõni teine täisealine leibkonna liige.
Loenduse ajal ajutiselt välisriigis viibivad kodanikud saavad anda andmeid loenduslehtede täitmiseks enne välisriiki lahkumist statistikaametis või ameti piirkondlikes asutustes.
Loendusandmed on salajased, need ei kuulu avalikustamisele ega üleandmisele kolmandatele isikutele.
Vastamisest keeldujaid võib trahvida kuni 80 päevapalgaga ehk kuni 3680 krooniga
Rahvaloenduse maksumuseks kujuneb kuni kuni loendustulemuste avaldamiseni 2002. aasta lõpul ligi 170 miljonit krooni. Kõige varasem elanikkonna loendus Eesti alal viidi läbi 1219-1220. a. pärast maa põhjaosa vallutamist taanlaste poolt.
Esimene kogu tänapäeva Eesti territooriumi hõlmav rahvaloendus toimus 1881. aastal.
Tänavune loendus on kümnes Eesti alal läbiviidav rahvaloendus.
ANDRES SEPP