19.5 C
Kuressaare
Teisipäev, 9. august 2022

Kuressaare linnasüda – krunt nr. 2420

Esiteks on linnal praegu töös juba mitu suurt objekti, teiseks ei taha me võtta täiendavat finantskoormust, selgitas Kuressaare abilinnapea Aarne Mustis põhjusi, miks ligi kahe hektari suuruse linnasüdame väljaehitamisse erakapitali soovitakse tõmmata.
Mustise sõnul rahuldab linnavalitsust ideekavandi arhitektuuriline nägemus nii mahult kui visioonilt. Kultuurikeskuse baasil rajataks umbes 25 miljonit krooni maksev raamatukogu ja konverentsikeskus, kaubamajaesise parkla asemel 2,5-kordne kaubanduskeskus ja Tallinna tänava äärde 2,5-kordne ärikeskus. Arenduspiirkonda lülitatud kesklinna lasteaiakompleksi suhtes on asi veel lahtine, kuna esialgu sinna kavandatud kolledzh on endale juba ulualuse leidnud. Ei ole välistatud, et hoones jätkab tegevust lasteaed, samas on juttu juba seal ka majutuskoha rajamisest.
Kogu ideelahenduse üks võtmeprobleeme on korraliku liiklusskeemi väljatöötamine ja parkimisvõimaluste loomine.
Plaani kohaselt suunatakse Karja tänava kaudu suurem liiklusvool Uuele tänavale, mis tuleb põhjalikult rekonstrueerida kuni pargini välja. Keskväljaku ringliiklus kaoks, selle asemele rajatava T-kujulise ristmiku äärde peaks mahtuma ka taksopeatus.
Linnavalitsusel on ka idee Raekoja tänav sõidukite liikluseks täielikult sulgeda ja kujundada sellest jalakäijate äritänav. See tähendab omakorda läbimurde tegemist Uuelt tänavalt otse kultuurikeskuse taha ja ligipääsu loomist kaubamajatagusele alale.
Kuna ideekavandis on praeguse kesklinna parkla asemel ette nähtud ärihoone, tuleb leida samas mahus parkimiskohti mujal lähikonnas. Aarne Mustise sõnul käivad Uue ja Kaevu tänava ristmikul asuva krundi omanikuga läbirääkimised parkla jaoks maa ostmiseks.
Linnasüdame arendusprojekti põhiküsimus on, millistel tingimustel sõlmitakse operaatorleping. Tasuta lõunaid ei ole ja niisama keegi omavalitsusele raamatukogu ehitama ei hakka. Kui äri- ja kaubanduskeskus välja jätta, siis eelnimetatud objektide väljaehitamiseks oleks linnal vaja umbes 40 miljonit krooni. Osaliselt loodab linnavalitsus infokeskuse ehituskulud katta riiklike investeerimissummadega, ülejäänud osa, mille peaks objekti paigutama erainvestor, tuleb aga varem või hiljem katta kas eelarvest või linnavara müügist saadava rahaga.
Linnavara kasutamine on küllaltki täpselt reglementeeritud. Hoonestusõiguse seadmine ja maa müük saab toimuda avaliku enampakkumise korras, seega operaatorfirmal siin nagu eelist olla ei saaks. Samas tuleb teatud õigused operaatorile siiski anda, ta peab teadma, mis teda tulevikus ees ootab, tõdeb Aarne Mustis. Arco Vara esindaja Richard Tomingas märgib otsesõnu, et kesklinna infokeskuse rajamise rahastamise võtab firma enda kanda vaid tingimusel, kui linn leiab sobiva lahenduse investeeringute kompenseerimiseks.
Aarne Mustis möönab, et päris selgepiirilist lahendust täna siiski pole. Aga me olemegi alles projekti esimeses järgus ja nüüd peaks diskussioon selle üle alles algama, ütleb ta.
MEHIS TULK

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised