Euroliit pitsitab kalureid

Eesti kalalaevad peavad hankima kalli satelliitjälgimisseadme
Üle saja Euroopa Liidu vetes kala püüdva Eesti traallaeva võib jääda järgmisest aastast püügiõiguseta, kui ei hangi endale 70 000 krooni maksvat satelliitjälgimisseadet.
“Ma ei saa aru, miks Eesti ametnikud nõuavad igal aastal saksa täpsusega igasuguste seadmete soetamist, kui näiteks nendessamades Euroopa Liidu maades minnakse niisuguste süsteemide kasutamisele järk-järgult üle 2002. aastaks,” lausus Saaremaa traallaeva Kaunispea kapten Kalle Jõgi.
Kapten Jõgi hinnangul ei ole laeva meeskonnale seadmest mingit kasu, küll annab see maismaal asuvatele seireseadeldistele infot laeva asukohast. “Pole midagi teha, peame jälgimisseadme hankima, sest muidu ei saa luba Euroopa Liidu vetes kala püüda,” ütles Jõgi.
Kalle Jõgi sõnul ei ole 70 000-kroonine kulutus satelliitseadme hankimiseks küll suur, kuid meeskond hindab kulutust negatiivselt.
Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul läks Eestil sellegipoolest hästi, sest meil õnnestus saada Euroopa Liidult aasta armuaega kalapüügilaevadele jälgimisseadme hankimisel. “Varem oli kohustus seade hankida juba käesoleva aasta alguseks, kuid see jätnuks ilmselt paljud laevad tööta,” lausus Orgusaar.
Euroopa Liidu delegatsiooniga peetud kalandusläbirääkimisi juhtinud keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna juhataja Lauri Vaarja lausus, et käesolevat aastat võib nimetada satelliitseiresüsteemile ülemineku aastaks.
“Olen päris kindel, et rohkem armuaega me ei saa ning järgmisel aastal püüavad Euroopa Liidu vetes kala vaid seiresüsteemiga laevad,” ütles Lauri Vaarja.
Toivo Orgusaare sõnul nõuab Euroopa Liit seireseadmeid, et nendega paremini jälgida oma vetes liikuvaid aluseid. “Seadme olemasolu välistab näiteks laeva röövpüügi piirkonnas, kus tal kalapüüdmise luba pole, samuti aitab jälgimisseade muuta laevaliiklust ohutumaks,” sõnas Orgusaar.
Soomlaste kaasabil paigutatakse lähiajal jälgimisseade katseliselt kolmele Eesti kalalaevale. Seadme headest ning halbadest külgedest võimalikult parema ettekujutuse saamiseks paigaldatakse jälgimisseade mitut tüüpi laevadele.
Eesti Kalurite Liit loodab, et riik toetab rahaliselt laevade varustamist seireseadmega. “Riik peaks olema huvitatud, et meie majandusvööndis liikuvad laevad oleksid jälgitavad, sest see aitaks tublisti parandada mereohutust,” viitas Orgusaar.
OLIVER RAND Eesti Päevaleht