Eriarvamused Undva sadama suhtes jätkuvad

Eesti Vabariigi mõjukad võtmeisikud näevad parema meelega reisijateveo voogude vägevuse kasvatamist Tallinna Reisisadamas ja Muuga sadama laiendamist transiitvedudeks kui Saaremaa süvasadama ehitamise mõtte teostamise toetamist. Tuleviku ehitamise heade ideede regionaalse rakenduse mahamatmine Suur-Tallinna mõttemalli printsiipidest lähtudes ongi saanud Eestis peamiseks inimese tegutsemise energia raiskamiseks. Hauakaevajatena on kaasatud looduskaitsjate ja keskkonnaametnike rohelise mantliga rüütatud hädapasuna puhujaid.
Kaugemalevaatajad – süvasadama rajajad – on oma toetajaskonda võitmas ka Läti ja Leedu parlamenti, sest Balti Assamblee kommunikatsiooni- ja informaatika komiteeliikmeteks on ka vastavate seimide rahvaasemikud, kes said oma silmaga hinnata olukorda ja võimalusi Uudepanga lahe kaldal, kui parajasti möllas seitsme-kaheksapalline torm. Tulevase Undva sadama akvatooriumis oli vesi loodetormiga palju rahulikum kui Tagalahes. Harilaiu säärelt kaugele merre ulatuvad rahud ja madalikud murravad suure mere kõrged lained enne Neeme küla alla jõudmist. Endise Kollinga päästejaama silla juures ajasid luiged isegi nokad põhja, ilma et lained oleks neid seejuures seganud. Sõjakilbile tõstetud kirjuhahku ei olnud kuskil nägemisulatuses silma torkamas. Nad on niisugused linnud, kes täna on siin ja homme seal. Üldplaneeringu tarbeks juba paberile joonistatud sadam jääb paigale vähemalt sajandiks.
Loona mõisa konverentsisaalis jagas AS Saaremaa Süvasadam tegevdirektor Jaan Lokk tutvumisreisil olnud külalistele palju uut informatsiooni tulevase sadama tegevuskavadest ja selle võimalusi tegutsemiseks ühises Balti majandusruumis. Seda aspekti pole meil varem meedias tähelepanu alla võetud. J. Lokk esitas projekti uurimistöös saadud andmeid teiste Balti sadamate reisiliikluse kohta, mis Leedus ja Lätis on antud hetkeks veel nõrgalt arenenud. Uuemaid suundumusi valgustades rõhutas J. Lokk, et turistid eelistavad järjest enam suurlinnadesse toimunud kaubareiside asemel sõita looduskaunitesse paikadesse, kus saab tunglemisest puhata.
Üpris elavat tähelepanu köitis sadamarajajate idee rajada endise päästejaama taastamise järel sinna merepäästemuuseum ja kõrvale allveearheoloogia keskus, kus õpetatakse sukelduma ka merepõhja loodusest huvitatud inimesi. Need rajatised teeksid purjetajate varjusadama huviväärseks ja võimaldaksid teatud huvidega turistidele aktiivset tegevust kohapeal. Saaremaa looderannik on tõesti sukeldumishuvilistele sobiv oma eripärase aluspõhja, mereelustiku ja ajalooliste laevavrakkidega.
Undva sadama ehitamise vastased pole arvesse võtnud seda, et Eesti Vabariik peab täitma oma kohustusi inimelude päästmiseks Läänemerel ja Rootsi asjaomaste ringkondade arvates on alaliselt valveloleva päästelaeva parim asukoht Undva neeme läheduses. Sinna on vaja ehitada ka kaasaegne radarijaam, mis vajab uut elektriliini, juurdepääsuteid ja muid kommunikatsioone. Võib-olla suudavad üliagarust ilmutavad keskkonnaametnikud ka selle meie turvalisust tagava rajatise ehitamise peatada pühale kaldatsoonile viidates. Nagu pole olemas absoluutset steriilsust, pole võimalik ka saavutada neitsilikku puhtust mererandadel, sest need on elukeskkonnaks ka inimesele, kes pole ju loodud ingliks.
Loona keskuses jätkus arutelu ja mõttevahetus hilisõhtuni. Eesti poolelt juhtis õhtut Riigikogu liige Jüri Tamm, osalesid veel Riigikogu liikmed Ants Käärma ja Laine Tarvis. Läti ja Leedu seimist oli kohal kummastki kaks saadikut. Osa võtsid ka Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhata Tarmo Pikner, Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas ja Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere. Külaliste poolt saadud üldmulje ja sugenenud arvamuse põhjal kujunes seisukoht, et kavatsetud süvasadama ehitamine Undva lähedale on möödapääsmatult vajalik. Vastasel korral jäävad jutud Balti ühisest majandusruumist ja Lääne-Eesti saarte jõudsast arengust ainult juttudeks. Lähitulevikus otsustavad mõistlikult ehitatud kommunikatsioonid meie edusammud Euroopa Liidus.
Balti Assamblee kommunikatsiooni- ja informaatikakomitee reedene tutvumisreis Hiiumaale jäi raskete ilmastikuolude tõttu ära. Külalised tutvusid põgusalt Kuressaare vaatamisväärsustega ning lahkusid pärastlõunal Saaremaalt.BRUNO PAO