10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Põllumehed hakkavad vara vastu võlgu kustutama

Põllumajandustootjatel avaneb võimalus võlgade tasaarveldamisele seoses Riigikogu maaelukomisjoni algatatud põllumajandusreformi seaduse muudatuse eelnõuga, mille kohaselt saaksid võlgades põllumajandustootjad anda oma vara maksuvõlgade katteks riigile. Lisaks tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside maksuvõla tasaarveldamisele näeb eelnõu ette ka võimaluse, et kohalik omavalitsus võib sellise vara omandada maamaksuvõla tasaarveldamisega.
Eelnõu kohaselt saaksid ühismajandite õigusjärglased tasaarveldamisega võimaluse kustutada enne 2000. aasta 1. jaanuari tekkinud maksuvõlad, mis on jäänud tasumata 2000. aasta 1. märtsiks. Eelnõu koostajate sõnul on tasaarveldamine otstarbekas seetõttu, et aidata omavalitsustel võõrandada põllumajandusettevõtetelt neile huvipakkuvaid sotsiaalobjekte, mille ostmiseks puudub valdadel raha.
Saaremaalt soovib tasaarveldust viis ühistut
Põllumajandusministee- riumi andmetel on Eestis 27 põllumajandusettevõtet, kes oleksid huvitatud vara üleandmisest ja maksuvõlgade tasaarveldamisest. Saare maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialisti Vilma Rauniste läbi viidud küsitluse kohaselt leidub Saare maakonnas viis põllumajandustootjat, kes on võla katteks valmis loovutama tootmiseks mittevajalikku vara. Osa küsitletud võlgnikke ei olnud tasaarveldamisest huvitatud, osal aga puudus selleks vara.
Riigile enam kui pool miljonit krooni võlgneva Hellamaa PÜ pearaamatupidaja Riina Räime sõnul pooldab nende ettevõte maaelukomisjoni algatust täielikult. Hellamaa ühistus on koostatud ka tootmiseks mittevajalike objektide nimekiri: kontor-klubi hoone, alajaama hoone, maantee asfaltkate klubi juures, sigalakompleks, viilhall ja väetiseladu.
Kolm aastat tagasi, kui põllumehed samuti tasaarveldamise teel oma võlgadest lahti said, hinnati Hellamaa kontor-klubi väärtus 380 000 kroonile. Selle summaga oleks ühistu saanud oma tollased riigivõlad likvideeritud, kuid paraku läks teisiti. “Asi oli aetud juba rahandusministeeriumi tasemele, aga teadmata põhjusel jäi asi vormistamata,” rääkis Räim.
Maavalitsuse majandusoskonna peaspetsialisti Vilma Rauniste hinnangul ei tohiks varaga tasaarveldamine teisi tootjaid riivata, sest võlgnevust ei kustutata, vaid kompenseeritakse valla jaoks olulise varaga.
Vambo Kaal ei ole eelnõuga rahul
Maaelukomisjoni aseesimees Vambo Kaal ütles Meie Maale, et tema ja tõenäoliselt ka valitsus maaelukomisjoni algatatud seaduseelnõu praegusel kujul ei poolda. Maaelukomisjonis ülekaalu omavate opositsioonipoliitikute koostatud eelnõuga korratakse Kaalu sõnul kolm aastat tagasi läbi viidud võlgade kustutamist, mida normaalne riik reeglina ei tee. “Praegu töötame välja korrektsemat lahendust, mis on eelnõust erinev ning haakuks ülejäänud seadusandluse ja normaalse majandusmehhanismiga,” rääkis Kaal.
Kaalu hinnangul ei arvesta praegune eelnõu piisavalt riigi huvidega ja annab eelised võlglastele. “Praegu on nii, et kui omavalitsus ja tootja lepivad tasaarvelduse osas mingi vara suhtes kokku, pole riigil midagi öelda, kuigi võlg kuulub riigile.” Kaalu sõnul peaks riigile saama anda siiski ainult sellist vara, millest riik on huvitatud. Näiteks klubid või teed, mida on omavalitsustel tõeliselt vaja. Seadus peab välistama olukorra, kus vallavalitsus ja tootja võivad omavahelise sobingu tulemusena vähendada väärtusetu varaga tootja riigivõlgasid.
Tasaarvelduseks sobib ka mets
Ka näeb Vambo Kaal praeguses eelnõus riigivõlglastele eelisolukorra andmist, kuna vara saab üle anda vaid see, kellel on võlgnevusi. Kaalu sõnul tuleks luua mehhanism, mis lubaks omavalitsustele või riigile huvipakkuvat vara üle anda ka nendel tootjatel, kes ei ole riigile võlgu. Praegusele ostu-müügi variandile lisaks võiks Kaalu hinnangul luua muid osapooltele vastuvõetavaid vara üleandmise mooduseid.
Ka ei ole Kaalule vastuvõetav eelnõus võlgade tasaarveldamise tingimuseks seatud ühismajandi õigusjärglase staatus. Edukalt võiksid vara vastu võlgadest lahti saada ka teised tootjad. “Võiks olla nii, et kui kellelgi on maksuprobleemid, aga näiteks rohkesti metsa, siis annab ta osa metsa riigimetsaks ning saab võlad nullseisu,” rääkis Kaal.
Soovist võõrandada ühismajandi või tema õigusjärglase vara ostueesõigusega ning taotleda vara maksumuse ulatuses maksuvõlgade tasaarveldust on maaelukomisjonile teatanud 11 kohalikku omavalitsust. Saaremaalt on ainsana intitsiatiivi üles näidanud Leisi vald, kes soovib OÜ Pärsama Kütus töökojakompleksi (tööhõive parandamiseks) ja OÜ Koikla väetisehoidlat Mätjal kütuse ladustamiseks. Eelnõu kohaselt saab tasaarveldamise avaldusi esitada kuni 2000. aasta lõpuni.
AIN LEMBER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised