-0.5 C
Kuressaare
Reede, 21. jaanuar 2022

Kuressaare otsib kadunud hingi

Segadus elanike üle arvestuse pidamisel jätab linna maksutuluta
Kuressaares elab mitusada linna pakutavaid teenuseid kasutavat inimest, kelle tulumaks läheb linnakassast mööda ja jagatakse kõigi Eesti omavalitsuste vahel.
Saare statistikabüroo hinnangul elab Kuressaares 200-300 teenistust omavat inimest, kellest igaüks maksab näiteks 4000-kroonise palga pealt aastas umbes 10 000 krooni tulumaksu. Kuna 56 protsenti üksikisiku tulumaksust läheb kohaliku omavalitsuse eelarvesse, saaks Kuressaare linn kolmesaja inimese tulumaksust aastas oma kassasse enam kui poolteist miljonit krooni. Tegelikult ei saa sentigi.
Kuressaare linnavalitsuse arengu- ja rahandusosa- konna juhataja Urmas Treieli hinnangul on tegemist absurdse olukorraga: ehkki inimene elab linnas ja kasutab linna pakutavaid teenuseid, läheb tema makstav tulumaks linnakassast mööda ja riik jagab raha hiljem laiali kõigi Eesti valla- ja linnakassade vahel. “Ka näiteks kaks linnavolikogu liiget, kes sissekirjutuse alusel on linna inimesed, ei asu meie maksumaksjate registris,” kirjeldas Treiel. “Summad, mis linnal nende mitmesaja inimese pealt aastas saamata jäävad, ei ole ju mitte kümnetes tuhandetes, vaid miljonites kroonides. Meie palve on, et linna elanikud, kes oma tulu saajaks on näidanud mõne valla, mõtleksid hästi järele, kas see on ikka õige.”
Registrite arvestus erinev
Saare statistikabüroo juhataja Avo Levisto sõnul seisneb probleem registrite erinevas arvestuse metoodikas. Nimelt leiab maksumaksjate registrit pidav maksuamet, et kui inimene on ennast ühest omavalitsusest välja kirjutanud, siis ta seal enam ei ela ja tema tulumaks ei pea ka sinna laekuma. “Sellest võidavad omavalitsused, kust pole ühtegi inimest välja kirjutatud. Saaremaal ongi kõige kurvemas olukorras Kuressaare linn, sest maapiirkonna elamisest pole mõtet end välja kirjutada,” selgitas Levisto.
Teise linna jaoks kadunud maksumaksjate grupi moodustavad Kuressaares elavad inimesed, kes näitavad tulu deklareerides elukohaks näiteks valla, kus asub nende suvekodu või mingi muu hoone. “Sellisel juhul tulumaks lähebki just sinna valda,” lausus Saare maksuameti direktor Olev Martinson. “Muidugi peab olema mingi side selle kohaga. Mõni on näidanud elukohaks ka koha, kus pole maja ega midagi.”
Olev Martinson ütles, et sellise käitumise vastu ei saa kuidagi seista, sest inimese põhiseaduslik õigus on valida endale ise meelepärane elukoht ja seda ka riigile deklareerida.
Elukoha registreerimine kohustuslikuks?
Välja kirjutatakse end linna korterist näiteks selleks, et vähem üüri tasuda. “Tegelikult peaks olema nii, et kui inimene ikka Kuressaares elab, ei tohiks näidata tulumaksu saajana näiteks Pöide valda. Inimene elab ju tegelikult linnas ja kasutab linna teenuseid,” ütles Avo Levisto. “Minu arust peaks maksuamet inimese elukohana tõlgendama tema viimast aadressi, sõltumata sellest, kas inimene on välja kirjutatud või mitte.”
Olev Martinsoni sõnul võib sama skeem toimida ka vastupidiselt – kui inimene on end Kuressaarest välja kirjutanud ja elab näiteks Tallinnas, kuid deklareerib tulumaksu saajana Kuressaare linna. “Seega, rääkides kadumaläinud miljonitest, võiks samamoodi rääkida ka miljonitest, mis tulevad sellise süsteemi järgi just Kuressaare linna kassasse. Ma eeldan, et see tasandab kadunud miljonid ära ja Saaremaa saab rohkem kasu kui kahju,” lausus Martinson.
Nii Martinson kui Levisto leiavad, et taoliste probleemide lahendamiseks tuleks ühendada erinevad Eestis elanike üle arvestust pidavad registrid üheks suureks andmebaasiks ja muuta elukoha registreerimine kohustuslikuks.
Urmas Treieli sõnul on probleem üle-eestiline ja ka teised linnad üritavad kadunud maksumaksjaid tagasi võita. Täna sõidab Kuressaare linnavalitsuse delegatsioon visiidile Rakverre, kus samuti see teema kõne alla tuleb.
ANDRES SEPP

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised