Viiendiku saarerahvast moodustavad sisserännanud

Saaremaale elama asunutest domineerivad teistes Eesti maakondades sündinute hulgas ülekaalukalt Harjumaa elanikud, keda on sisserännanutest tervelt neljandik ja kes maakonna rahvastikust moodustavad 5 protsenti.
Suuremad on ka tartlaste (1,6%) ja pärnakate 1,5% kogukonnad. Järgnevad läänlased ja mulgid kumbki ühe protsendiga. Umbes sama palju on kokku lõunaeestlasi (Võru ja Valga 0,4 ja Põlva 0,3).
Väljaspool Eestit on maakonda sisserännanutest sündinud 824 inimest, neist kõige enam, 553, Venemaal. Suurem on ka Ukrainas (60) Soomes (52), Lätis (42) ja Valgevenes (25) sündinute hulk. Maakonna rahvastikus on esindajaid pea kõikidest endise N. Liidu territooriumi riikidest, kaugematest maadest on esindatud Kanada, Hiina, Nigeeria, USA.
Ootuspäraselt on sisserännanute protsent kõige kõrgem Ruhnus – 68,4. Torgus on sisserännanuid ligi neljandik, 23,6 protsenti, ja Kärlal ligi kolmandik, 31,1%. Samas on Torgus ja Ruhnus muulaste hulk arvuliselt kõige väiksem. Enim on Saaremaal mittesündinuid Kuressaare linnas (2992), Kaarma (730), Kärla (616) ja Muhu vallas (464).
Maakonnas arvukamalt esindatud harjukad, tartlased, pärnakad, mulgid ja läänlased jagunevad üsna ühtlaselt kõikide omavalitsuste vahel. Maakonna rahvastiku koondtabeli põhjal võib öelda, et oma klubi või seltsi saaksid enamiku Eesti maakondade esindajad luua mis tahes vallas.
Sisserännanud inimesed on üldjuhul olnud väga läbilöögivõimelised. Neil on ettevõtlikkust nii ühiskondlikus kui kultuuritegevuses kaasalöömiseks, samuti on nad aktiivsed ettevõtluses ja poliitikas. Rahvastikuregister näitab, et maakonna paljudel juhtivatel ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed, samuti tuntud avaliku elu tegelased ei ole sünnijärgsed saarlased.MEHIS TULK