1.7 C
Kuressaare
Esmaspäev, 24. jaanuar 2022

Liigpäeval sündis üks laps

“Ei olnud plaanis sellel kuupäeval, kuid samas mõtlesin, et võiks ju ka. Ja sündiski,” sõnas Muhu vallas Levalõpme külas elav 30-aastane Kaia Veskimeister, kes 29. veebruaril kell 00.37 rohkem kui neli ja pool kilo kaaluva tütre ilmale tõi. Kaia arvas, et ebaharilikust sünnikuupäevast hoolimata hakatakse tütre sünnipäeva ikka 28. veebruaril pidama.
Erinevalt üheksa ja kuue aasta tagusest ajast, mil Kaial poisid sündisid, oli sünnitusosakond eile väga vaikne ja tühi.
Sündinud 29. veebruaril
“Öeldakse, et nüüd sai viie aastaseks või nii,” naljatab Pöide vallas elav Marko Kallus, kes päris õigel kuupäeval saab sünnipäeva tähistada iga nelja aasta tagant. Üleeile pidas äsja sõjaväest koju pääsenud Marko 20. sünnipäeva.
“Kui teda sünnitama läksin, ei olnud mingit erilist tunnet, kuid pärast tundus asi küll naljakas, kuna 1. märtsist jäi vaid pool tundi puudu,” ütleb 1980. aasta 29. veebruaril Marko oma teise lapsena ilmale toonud Anne Kallus. Markoga samal aastal ja päeval ei ole sündinud ühtegi teist saarlast.
Haruldasel kuupäeval sündinud poja sünnipäevi on ema Anne sõnul peetud tavaliselt sünnikuupäevale kõige lähemal nädalavahetusel. “Kuidas juhtub. Kui lapsed olid väiksed, käisime väga hästi läbi ühe perega, kellel on 2. märtsil sündinud kaksikud poisid. Siis pidasime kord ühes, kord teises peres sünnipäevi koos,” sõnab Anne Kallus.
Kalluste pere naabruses elab 1940. aasta 29. veebruaril sündinud mees. Ka temaga koos on Marko aega-ajalt oma sünnipäeva pidanud.
Saaremaa rahvastiku arvestuse andmebaasi andmeil ei sündinud 29. veebruaril 1996 ühtegi last, aastatel 1992, 1988 ja 1972 sündis kaks last ning aastail 1984 ja 1980 üks saarlane. Kõige rohkem – kolm last – sündis 1976. aasta 29. veebruaril, mitte ühtegi 1968. aastal.
29. veebruari klubi tahab muuta liigpäeva pühaks
Viljandis tegutsev ühendus 29. Veebruari Klubi tahab muuta 29. veebruari riiklikuks pühaks, mõtisklemise päevaks. 1991. aastal asutatud ühendus pöördus teisipäeval Riigikogu ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga täiendada vastava punktiga pühade ja tähtpäevade seadust.
Ühenduse teatel on 29. veebruaril gregooriuse kalendris vea reguleerija ülesanne, kuid samas on ajamõõtmise reeglid kehtestanud astronoomid unustanud ära inimese, kes ei ole ajaühik. Seega muudaks ühenduse väitel 29. veebruari väärtustamine kalendri inimsõbralikumaks. “Hingelise kompensatsiooni saaksid need paljud inimesed, kes on sündinud 29. veebruaril,” märgib ühendus oma pöördumises.
Ühenduse väitel on tänaseni välja uurimata, kuidas mõjuvad inimesele üliharvad sünnipäevahetked, samuti tekitab probleeme 29. veebruaril toonela teele lahkunute või sel päeval toimunud sündmuste vääriline meenutamine. “Teisedki inimesed, kes pole otseselt 29. veebruariga seotud, võiksid iga nelja aasta järel aja maha võtta, et saaks mõtiskleda olnu ja tuleva üle, kusjuures see päev ei kohusta neid mingiteks riiklikeks, rahvuslikeks, religioosseteks ega mütoloogilisteks rituaalideks,” seisab pöördumises.
Eestis elas 15. veebruari seisuga 884 inimest, kes on sündinud 29. veebruaril.
ANDRES SEPP ja SVEN AAVIK

Eelmine artikkelLühidalt
Järgmine artikkelPolitseikroonika
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised