Kuressaarel mullusest 4 miljonit suurem eelarve

Kuressaare linna suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks 43,2 miljonit krooni, allasutuste majandusalasest tegevusest laekuv 8,3 miljonit krooni ning riigipoolne toetus 7,5 miljoni krooniga.
Linna suuremateks kuluartikliteks on haridus – 36,1 miljonit krooni, linna heakord 10,4 miljoni krooniga ning seejärel valitsemine 7,1 miljoni krooni ja kultuur 5,4 miljoni krooniga. Linna kassatagavara mahuks kinnitas volikogu 660 000 krooni.
Linna arengu- ja majandusosakonna juhataja Urmas Treieli hinnangul tuleb lähiaastatel linnaeelarvet kujundada väga kokkuhoidlikult. “Kuni viimaste aastateni kasvasid linnaeelarved aasta-aastalt vahemikus 10-20% ja 1999. aastal veidi vähem,” märkis Treiel, tuues võrdluseks tänavuse aasta, mil eelarvemahu kasvuks on kavandatud vaid 5 protsenti. Sisuliselt tähendab see, et valdkonniti saavad suuremad muudatused ja arengud tulla vaid tegevusala eelarve sisemiste ressursside arvelt. “Taolise eelarvekujundamise süsteemi, mille järgi me siiani arenesime, peame täielikult unustama,” lisas ta ja nimetab seetõttu 2000. aastat eelarve kujundamise mõttes üleminekuaastaks. Lisaks tuleb astuda mõned väga ebapopulaarsed sammud – Treiel viitab maamaksu tõstmisele ja ühe lasteaia sulgemisele. Tema sõnul on tegemist paratamatute muudatustega, mis aitavad järgnevatel aastatel edasi elada ja midagi uut korda saata.
Kokkuhoid volikogust, eelarve kasv heakorras ja kultuuris
Treieli sõnul on kultuur ja heakord 2000. aasta linna prioriteetseteks valdkondadeks. Suurimad mahulised kasvud toimuvadki linna heakorra ja kultuuri rahastamise osas. Võrreldes eelmise eelarveaastaga suureneb linna kultuuri eelarve ligi 42% ja heakorra osas 29%. Treiel ütles, et eelarve koostamisel arvestati linlaste põhjendatud kriitikat ja lähtuti samuti küsitlustest välja koorunud tulemustest, kus ennekõike avaldati rahulolematust tänavate olukorra ja räämas linna üle. “Kultuuri rahasid paisutab aga uus linnateater,” märkis ta kultuuriraha järsu tõusu kohta ja tuletas meelde, et nüüd on linnal korraga ülal pidada nii teatrimaja kui kultuurikeskus.
Positiivse küljena tõstis ta esile ka volikogu kulude jõulist vähendamist. Treiel tuletas meelde, et kuni viimaste aastateni oli volikogu kõige suurema kasvuga eelarveline valdkond, kuid sellest aastast väheneb volikogu eelarveline maht ligi kolmandiku võrra. Ennekõike on see tingitud rahvaasemike palgakulude järsust vähenemisest. Valitsemiskulude osakaal eelarves on aga kahanenud möödunud aasta 15 %lt tänavusele 10 %le.
Huvihariduses rõhk lastele
Eelarve valmimise käigus vaadati kriitiliselt üle linna huvihariduse rahaline külg. Treiel: “Noorte Huvikeskuse ja spordikooli majanduskulusid analüüsides leidsime, et senisest rohkem tuleks summasid suunata otseselt lastega tegelemisele, mitte aga paisutada koolide juhtimiskulusid.” Kuressaare Gümnaasiumi Sihtasutuse kohta märkis aga arengu-majandusosakonna juhataja tunnustavalt, et senine lühiajaline kogemus on näidanud kooli iseseisva majandamise eeliseid. “Nende kogemust saame juba täna edukalt mujalgi kasutada,” leidis Treiel.
Laenata ei taheta
Aasta investeeringute plaani mahuks kavandab linn 5 miljonit krooni. Suurim osa investeeringutest -1,4 miljonit krooni – tahetakse suunata linnateatrile. Põhiosa haridusele mõeldud 850 tuhandest nähakse ette Kuressaare Põhikoolile ja Kuressaare Gümnaasiumi Sihtasutusele. Ülejäänuga kaetakse mitmete kommunikatsioonide ja osaliselt ka tänavate ning parklate ehitust, samuti jätkatakse linna tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid. Treieli andmeil ei kavatse linn tänavu laenu võta. “Linn on suutnud laenu osaliselt ümber struktureerida ja laenuintressi alandada, seetõttu pole laenu võtmiseks sel aastal vajadust,” tähendas ta.
Lisamiljoneid tõotavad linnale edaspidi tuua kaks kauaoodatud projekti – uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja linnuse vallikraavide rekonstrueerimis- tööd. Tegemist on taas rahvusvaheliste projektidega, mis toovad linnale täiendavalt juurde 50 miljonit krooni.
REET TRUUVÄÄRT pressiesindaja