Kohus mõistis 14-aastase vargapoisi trellide taha

Märtsis 14. sünnipäeva tähistava Remy Sinimetsa varguste eest aastaks ajaks trellide taha mõistnud maakohtu kohtuniku Kristel Pedassaare kinnitusel ei mäleta ta Saaremaa viimase aja kohtupraktikast juhust, et nii noor mees oleks oma pattude eest reaalset vabadusekaotust kandma mõistetud.
“Kindlasti on seda varem juhtunud, kuid selge on, et nii noori ikka väga kergelt kinnipidamiskohta ei mõisteta,” tähendas Pedassaar. “Muidugi näevad kriminaalkoodeks ja kriminaalmenetluse koodeks ette ka tingimisi karistamist, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei pidanud kohus võimalikuks enam tema suhtes kohaldada muud karistust kui vabadusekaotust.”
Maakohtu esimees Pedassaar ütles, et kui Sinimetsa üle sügisel kohut peeti, oli poisi hingel vargusepisoode rohkem kui nüüd, kuid toona kohaldati tema noorust arvestades mõjutusvahendina Puiatu erikooli saatmist. Kuid enne veel, kui otsus jõustus ja jõuti vormistada paberid erikooli saatmiseks, asus noormees uuesti kuritegelikule teele.
Sinimets võeti taas kinni 19. oktoobril 1999 ja sellest ajast saadik istus ta Saare politsei arestimajas. Seetõttu arvatakse noormehe karistuse kandmise ajast maha üle nelja kuu. Maakohtu otsuse edasikaebamiseks on Sinimetsal aega tänaseni.
Sinimets sai üle Eesti tuntuks möödunud kevadel, mil tuli avalikuks, et poisi vargustest ja muudest pahategudest viimase piirini viidud kasuisa Viktor Studinski ta suvilas ketiga posti külge köitis. Remyl seisis ka toona varguste tõttu ees kohtuskäik ning kasuisa tahtis poissi viis päeva ketis hoida.
Kettipanek polnud aga seaduse ees õige käitumine ja Viktor Studinski mõisteti sügisel ebaseadusliku vabaduse võtmise eest tingimisi karistust kandma.
Noorukite kuritegevus on Saaremaal laialt levinud
Eelmise aasta jooksul oli kriminaalasjades Saaremaal kohtu all 129 inimest, neist 39 alaealist. Iga teise kuriteo pani eelmisel aastal toime alaealine saarlane.
Saare politsei uurija Helmut Sääsk (fotol), et alaealiste kuritegevus on Saaremaal väga laialt levinud, hõlmates kogu maakonna kuritegevusest poole. “Noorukite kuritegude üks omapära on see, et nemad enne ei jäta, kui vahele jäävad,” sõnas Sääsk. “Seetõttu nad tuleb aeg-ajalt “ära koristada”, sest muidu nad muudkui varastavad-varastavad-varastavad ja jäävadki varastama.”
Helmut Sääsk ütles, et nii noorte kurjategijate puhul on reaalne vangistus siiski kõige viimane variant, mida eriti tihti ei kohaldata. “See pole kunagi eesmärk omaette, kuid mõne puhul on vangipanek paratamatu käik. Muidu ei saa nad enam pidama ja tuleb puhtfüüsiliselt nende tegevust takistada,” ütles uurija.
Sääse sõnul on võimatu prognoosida, kas noortevangla mõjub noorele inimesele parandavalt või mõjuvad trellid hoopis kuritegelikku olemust soodustavalt. “Seda teab vaid kõige kõrgem taevas,” ütles ta. “See inimene saaks Nobeli preemia, kes paika paneks, mis neile vargapoistele õige on.”
Möödunud aasta jooksul mõistis Saare maakohus reaalset vanglakaristust kandma kümme inimest, ka tänavu ei ole Remy Sinimets esimene trellide taha saadetav inimene.
ANDRES SEPP