Haldusnõukogu võitleb Kuressaare Linnateatri eelarve eest

Linnavalitsuse poolt Kuressaare Linnateatri majandustegevust kontrollivasse ja suunavasse haldusnõu- kokku kuuluvad Anton Teras, Urve Tiidus, Mai Takkis, Margo Sooäär, Mart Tamm ja Väino Uibo. Haldusnõukogu esimesel koosolekul valiti selle esimeheks Anton Teras, kelle sõnul pidi nõukogu nentima: teatri eelarve on rahastamise koha pealt praegu täiesti puudulik. Ehkki Kuressaare linn on omapoolse finantseerimise kohustuse (1,2 miljonit) täitnud, on riik omalt poolt lubatud 1,2 miljonist jätnud 700 000 krooni eraldamata.
Terase sõnul jaguneb linna finantseerimine teatri omatuluks ja linnapoolseks majanduskulude katmiseks. “Jaanuarikuu eelarve täituvust analüüsides selgus, et teater on omalt poolt teinud väga head tööd, saades omatulu ligi 80 000 krooni ja kattes sellega oma etenduste kulud ning jaanuaris tekkinud eelarvedefitsiidi – riik eraldas teatrile raha alles veebruarikuus.”
Ehkki teatri direktor Väino Uibo prognoosis teatri aastaseks omatuluks 350 000 krooni, suurendas linn eelarve projektis seda 655 000 kroonini. “Teater on väga tubli olnud, kattes esimese kuuga ligi kuuendiku suurendatud omatulu summast. Kui riik teeks sama hästi tööd, siis Kuressaare Linnateater õitseks,” sõnas Teras, kelle sõnul prognoositakse teatris päris head omatulu ka veebruarikuuks.
Teatri direktor peab järgmiseks haldusnõukogu koosolekuks esitama nõukogule arvutused selle kohta, kuivõrd püsiteater on kasulikum kui kultuuriministeeriumi poolt ette pandud nn projektiteater.
Samuti võrreldakse omavahel Kuressaare, Rakvere, Viljandi ja Tallinna Linnateatri majandusnäitajaid. “Teades, et Rakvere ja Viljandi teater on sajaprotsendiliselt riigi poolt finantseeritavad, otsustasime riigieraldiste väljatoomise kaudu tähelepanu juhtida sellele, kui erinevad on riigipoolsed summad erinevatele teatritele. 19 000 elanikuga Rakvere linnas asuv teater saab näiteks riigilt, so maksumaksjatelt toetust 6 miljonit, 16 000 elanikuga Kuressaare aga vaid 0,5 miljonit.”
Terase sõnul kavatseb teatri haldusnõukogu tehtud arvutuste toel kujundada välja alused, millest lähtudes täiendava finantseerimise taotlusega riigi poole pöörduda.
“Meie eesmärgiks on suurendada teatri eelarve 2,4 miljoni kroonini, nagu see oli algselt ette nähtud. Siis saab teater ette võtta kõik selle, mis aastaks oli planeeritud,” ütles Teras.
TIIU TALVIST