Kalurid ootavad kevadet

Võrreldes 1999. aastal väljapüütud kalakogust 1995/96. aastaga, nentis Ärmus kuni neljakordseid vähenemisi. Maakonnale 1999. aastal plaanitud kalavarude ressursi jaotus lubas välja püüda 20 000 tonni kala, millest 15 000 tonni langes traalidele, 4700 tonni kutselistele ja 300 tonni harrastuspüüdjatele. Tegelik väljapüük jäi alla 12 000 tonni. Suurimad olid räime väljapüügid ja seda just kutselistel kaluritel. Järgnesid lest, angerjas. Rannakalurit ei rahulda lesta kokkuostu hind. Probleem on väikese lestaga, sest seda ei saa fileerida ja see raskendab ka turu leidmist.
Ärmuse sõnul ületavad aga töödeldud kalakogused väljapüügi, mis viitab pettusele andmete kirjapanekul. Kahtlusi tekitab ka püütud kalakoguse suhte järsk langus ühe püügivahendi kohta ning see võib viia püügivahendite, eelkõige rivimõrdade arvu vähendamisele.
Ärmuse andmetel püüdis kaluri kalapüügiloaga 321 meest, kelle seas oli üle 20-tonnise kalakoguse püüdjaid vaid 10. Sel aastal on välja antud 98 püügiluba. Soositumad püügivahendid on ääremõrd ja nakkevõrk. Kuigi mitmed endised loataotlejad loobuvad, tuleb juurde uusi soovijaid.
Kalavarude taastootmiseks on ostetud koha, haugi, angerjat, kestab Pidula siiatootmise jätkuprojekt. Sügisel koguti 3,8 liitrit siiamarja, mis praeguseks on koorumisfaasis ja mis pärast seda läheb Karujärve sumpadesse. Kalavarude taastootmiseks on plaanitud sellel aastal 200 000 krooni.
Terav vaidlus puhkes hüljeste lõhutud mõrdade ja muude kahjude hüvitamisee üle. Ärmuse sõnul tehti seda 1999. aastal 17 700 krooni eest (1998. a 54 400) ja ikka selle alusel, kuidas kalurid need kahjud ise kirja panevad.
AIMI PITK